"Most of us have enough areas in our lives where we have to meet
others expectations. Let your runnings be about your own hopes and
dreams." Meb Keflezighi
Olen
mitmed korrad mõelnud, et oleks nüüd ikka aeg juba blogida, et vahe eelmise
postitusega on juba väga pikk. Kuid aastas korra on mul ikka olnud periood, kus
kõik ümberringi tundub väga hall ja olemine tundub ebakindel ning ärev. Ja siis
tundubki, et mis ma ikka blogin, kõigil on väsimust ja muret, ei ole teistel
minu omasid veel vaja ja pigem tahaks
tuua oma ridadega innustust ja rõõmu kui negatiivset. Ja kui on selline
periood, kus söön end kaks kilo raskemaks ja kannan rohkem pidžaamat kui jooksupükse,
siis keegi teine ei saagi midagi öelda ega teha mu jaoks, ainult ma ise saan
sellest välja tulla. Ja ma tulen alati – ma olen tugev, kohusetundlik ja
seiklushimuline, ma saan hakkama.
Eelmisel
aastal oli nii palju ägedaid võistlusi, eriti sügisel – ma olen nii rahul nende
kogemuste ja tulemustega. Pärast septembrit aga jäi kõik väga vaikseks ja tundsin,
et midagi olulist jäi kohe puudu mu päevadest. Eelmine talv pakkusid pinget
ringtreeningud, kuid see aasta mu spordiklubi tunniplaanis seda trenni enam ei ole, samuti treenerit. Olen püüdnud
tunniplaanist enda jaoks midagi samasugust asemele leida - proovisin näiteks TRX´i ja fitness joogat, kuid seda vaheldusrikkust
ning energiat ei ole, mida otsin ja
vajan. Muidugi soovitan teile mõlemat trenni siiski proovida.
TRX
annab koormust kogu kehale ja seal kasutatakse treeningvahendiks käepidemete ja
aasaga kinnitusrihma, mis jaguneb kaheks.
Fitness
jooga on mitmekesine, kuna tunnis on nii jooga harjutused, rullimine foam
rolliga kui ka venitamine rihmaga. Kaks korda olen aga tundnud, et pigem olen
enda seljale halba teinud kui head, ju siis pole kõike korrektselt teinud.
Vahepeal
oli hästi mõnus Tarmoga kardio- ja jõusaalis
käia – koos läheb ikka aeg rutem ja proovisime kõiksugu vahvaid harjutusi topispalli
ja kastiga. Uus tore avastus oli ka Skierg, mis imiteerib siis suusatamist. 10
minutit sellel kallikesel ja oled tühjaks pigistatud sidrun. Mmmm mu lemmikud.
Loodan, et mingi aeg on jälle meil võimalik koos selliseid treeninguid ette
võtta.
Siis
sai loetud uudiskirjandust - Siret
Saarsalu ja Lia Virkuse Sportlase toitumise käsiraamatut ja Joel Fuhrmani
Lõpetage dieedid, elage tervislikult. Mõlemad raamatud sisaldavad nii teooriat
kui ka retsepte. Ei midagi uut siin päikese all vähemalt mulle mitte, kuid aeg
ajalt on hea ka vanu teada tuntud tõdesid meelde tuletada. Mõne retsepti
kirjutasin ka üles. Kuid inimesele, kes pole väga teadlik, kuidas meie kehad
töötavad ja mida oleks hea süüa enne või pärast trenni või miks dieedid ei
toimi, siis soovitan mõlemat raamatut lugeda. See on tore, et sellist
kirjandust on võimalik osta või raamatukogust laenutada. Teadmistes peitub
jõud.
Tahaks
öelda, et uus aasta lubadusi ma seekord ei andnud, kuid väikesed nimekirjad mul
siiski tekkisid. Põhiliselt jätkan tööd mitmete eesmärkidega, millega juba
eelmine aastagi tegelesin. Mõned asjad lihtsalt vajavad aega ja on pikemad ja
suuremad kui teised. Väiksemate eesmärkide hulka kuulub aga soov sellel aastal
rohkem looduses viibida - püüan silmas
pidada, et rulluisutaksin suvel vähemalt korra nädalas, teha mõned matkad ja
võimalikult palju MOBO orienteerumisradu
perega läbida.
MOBO
radu on palju üle Eesti ja kõik kaardid koos legendi ning kompassiga on
kättesaadavad MOBO mobiilirakenduses. Praegu oleme jõudnud kahel rajal käia
- Laulasmaal ja Järvel. Laulasmaa rajale
lähme kindlasti tagasi - jõudsime vaid
poole rajast läbida, kuna rada oli väga pikk. Pärast 12 km avastasime, et
metsas on liiga pime (kõigest kella 4 ajal), ilma pealampideta polnud enam mõtet ringi
liikuda. Aga maastik oli nii kihvt, et kindlasti läheb uuesti.
Järve
raja valis mu poeg Kaur. Ta käib Sparta kergejõustikutrennis ja nad on tihti
Järve terviserajal ja ta oli seal MOBO märki näinud. Tegime siis asja nii palju
põnevamaks, kuna Järve rada oli lühike, et läksime pimedamas pealampidega. See tõstis
raja raskusastet ja muutis kogu loo põnevamaks.
Detsembris
sai läbitud Xdreami jõulurada – kuna orienteeruda
sai meie kodukandis Stroomi rannas ja
Merimetsa terviserajal, siis oleks ka surmapatt seda ignoreerida olnud. Samuti
oli rajameister meile tuttav Pargijooksude sarjast Kaido Nurja ja Pargijooksud
on Xdreami kõrval samuti meie lemmikud. Ma arvan, et see on väga ilus kingitus Xdreami
meeskonna poolt, mis nad iga aasta teevad. Loodan, et see on jätkuv traditsioon
ning soovitan minna ka neil inimestel seda läbima, kes muidu Xdreamiga üldse
seotud pole.
Selline
siis 2018 aasta esimene blogi tuligi -
püüan ikka tihemini postitada. Materjali peaks tulema, sest uue aasta
võistluskalender on valmis ja see on äge. Loodame, et õnnestub kõigil
tegelikult ka osaleda.
Igatahes
soovin teile, et kui andsite uus aasta resolutsioone, siis saaksid need ka täidetud
ja minge kindlasti õue, isegi kui seal on märg ja hall!!!
No comments:
Post a Comment