tee rohkem, jõuad rohkem

lasin eile silmadega üle ka Tone it up juuli kalendrist - tee trenni 3-4 korda nädalas, ole ka teistel päevadel aktiivne, positiivne ja toitu tervislikult. ühesõnaga on aeg avada hoidised ja maitsta elu!!!!!
minu viimaste päevade maiustamine koosnes restoran Gustost, Oleviste kirikust, voodist ja tänasest trennist.
ikka ja jälle milles ma libastun on toitumine ja ma teen seda ise seda mõistmata. üks päev, pool päeva olen nii tubli ja siis unustan end täielikult või kui ka ostan ainult tervislikke toiduaineid koju, siis portsjon kipub ikka suureks minema. pole hullu -  küll ma õpin end jälgima, suu õigel ajal kinni panema, oma meespere taldrikutele sokutama üleliigse...
mõnikord  on tore ka jätta lihtsalt põll koju nagisse rippu ja lasta kellelgi teisel nõud pesta ja road valmistada. nii ma vahel harva aga siiski vahel olen käinud kas sõbranna või suur kummardus koha avastajale - tarmoga restoran Gustos. neil on väga soodsad hinnad ja valikus palju maitsvat ja tervislikku. seekord läks kõhtu suitsulõhe salat, pesto ja parma juustuga krõbe sai ja maasikasupp ja suuuuuuuuur tass rohelist teed.
soovitan soojalt ka leida aega jalutada vanalinnas - minu lemmik kohtadeks on Laboratooriumi tänav ja Oleviste kiriku torn. 120 m treppe edasi-tagasi on  trenn missugune!!!! ja sealt avaneb ilmatuilus vaade Tallinnale.
kõige magusam mesi oli aga eilne otsus magada - ärkan igapäev vara ja unustan end asjatama ning nii kipub uneaeg mitte piisav olema. kurdan tihti väsimust. eile aga lõpuks pugesin voodisse ja magasin pea 4 tundi. õpiks ma seda tegema regulaarselt - õigesti puhkamist- oleks väga hea...täna vaatan jälle kuidas kell muudkui kappab ja varsti pean juba oma muna lasteaiast koju tooma ja lõunauinak jääb vist tegemata.
täna hommikul sai ka maitstud suu täis soola ära - nimelt ei tarbinud ma piisavalt vedelikku enne trenni ja juba päris alguses tappis mind päike ja liiv nii, et pidime põikama autosse, et võtta  paar sõõmu märjukest. kuid koju tulles oli jälle selline tunne, et terve heeringas koos kummiliimiga on suus ja kurgus kinni ja muidugi väsimus oli suur. täna sai jälle rannal joostud, võimeldud, mõned kiirendused murul ja natuke palki ja kõhulihaseid.
 küsimus jääb aga kas ma oleksin suutnud rohkem? raske on endast aru saada...palju ma siis jõuan, millal peaks veel tegema lisalisapingutuse, kas ma arenen edasi ka...olen ma ikka tõesti tubli ja õigel teel või raiskan ainult enda ja tarmo aega...ei...juulis pidi positiivselt mõtlema! olen tubli ja jõuan palju rohkem kui mõned kuud tagasi - see on silmnähtav - nüüd pean lihtsalt edasi õppima, pingutama ja täiendama oma varusid.