some day does not exist, only today

ma kuulan viimasel ajal üht kindlat motivatsiooni videot. seal on sees kaks olulist lauset - sa kas usud, et saad või ei saa hakkama - on sul mõlemal juhul õigus, sina otsustad selle. teiseks sina ise lood ennast, küsimus on lihtsalt mida sa oled valmis selleks tegema, et muutuda paremaks?
olen nüüdseks oma esimesed 10 km -sed jooksud ära teinud. nad on rasked olnud, sest olen neid teinud ilma tarmota. kui spordiklubisse käimise üksi õppisin kiirelt selgeks, siis pikka maad üksi jooksma minna pole tihanud. aga kui trenni on vaja teha ja pole vaba aega koos selle jaoks, siis ei jää midagi üle - tuleb minna.
viimane jooks oli eriti pingeline - jalad ei läinud mõnusaks, kuskilt hõõrus, palavus tappis ja vedelikupuudus tekkis kiirelt. kui jõudsin rocca al maresse oli mul võimalus minna kas edasi vabaõhumuuseumi juurde või kohe tagasi stroomisse pöörata. olin kindel, et pööran tagasi, ma valin tihti lihtsama variandi üksinda. tarmo on see kes mind edasi tõukab. seekord olin õnneks selleks mina ise. täiskäik edasi, sest ebamugavustunne ei kesta igavesti, palavus pole väsimus ja januga tuleb harjuda, ma ei saa ju võistlustel pooleli jätta või lühema tee valida. eesmärgiks oli mul joosta isegi natuke üle 10, aga tagasi randa jõudes olin läbi, mis läbi - koju juba kõmpisin. endomondot uurides sain ka aru, kust veel kurnatust juurde tuli - jooksin väga hea tempoga - alla 8 ja isegi alla 7 minuti vahepeal kilomeetrit. kuigi täna jätsin treeningu ära väsimuse tõttu, siis olen positiivselt meelestatud - võimalik, et mu eesmärgid on saavutatavad. tee tööd ja üllata ennast!
loodan ka et kõik jooksjad, kes bostonis viga said, leiavad endas jõudu liikuda edasi. võib olla mõni neist peab lähenema asjale hoopis teise nurga alt nüüd, aga peamine et liiguksid edasi. kindlasti mõtlen nende inimeste peale septembris stardis.
vahepeal olen ka kahes loengus käinud - esimene neist oli ott kiivikase toitumise abc. kõrva taha panin, et süüa tuleb, siis kui on sinu toidukord, mitte siis kui kõht tühi või sul on aega. iga kolme tunni tagant ja natuke, et päeva peale saaks kaetud kõik sinu vajadused ja kui vaja võta karbiga söök kaasa.
rasvapõletus ja kehakaalulangus on kaks erinevat asja -  üks on aeglane protsess, teine võib olla kiire.
mina isiklikult peaksid kaalulangetama, sest see aitaks parandada mu sooritust. aga pean tegema seda vaikselt, et mitte oma töövõimet langetada.
võistluse jaoks sellised nõuanded, et enne starti joo piisavalt mineraalidega rikastatud vett, käi wcs, ära söö enne starti ja ära proovi oma organismile võõraid asju. toitumisest võistluse eelsel ajal ja treeningust enne ja pärast on pikalt juttu ka selle kuu jooksja ajakirjas. üldse seekordne number on mõnusalt mahukas informatsioonist jooksjale, ratturile algtõdedest kuni selle hooaja võistluste informatsioonini välja.
kiivikase jutust veel jäi meelde, et magneesium aitab rahustada närviimpulsse, sportlase sõber on sool.
kõike võib üldiselt tarbida, aga mõistuspäraselt, aeg jalat tasub toitumispäevikut pidada, et ikka teadvustaksid, mida  ja kui palju tarbid, ära lase toitumisel muutuda ühetaoliseks ja tee ise süüa. ettevalmistus on kõige alus!!!!
inimese anatoomia loengust oli minu jaoks kõige põnevam teada saamine, et meie luid läbistavad veresooned ja kui sa ei anna oma kehale piisavalt löögilist koormust, siis luu ei püsi noorena, sest veri ei liigu ega vii luudesse toitaineid ega väljuta jääkaineid. ja luud annavad ju kehale karkassi, mis aitab toimida.
huvitav oli ka see, et kui sul jooksmine tekitab pingeid põlvedes või puusas, siis esimese asjana tasub järgi uurida, milline on sinu jalalaba - toetad sa jalga välisservale või siseservale, edasi võib jälgida, milline on sinu äratõuge sammutsüklis. olen igatahes palju teadlikum oma luudest, liigestest, sidemetest ja lihastest!
püüdke siis hoida oma toitumist, treeninguid ja puhkust tasakaalus ja mis peamine ela ise ja lase ka teistel elada!

üle krudiseva kevade

midagi ei ole parata - ei saa aeglase kevade järgi enam oodata. viskasime ennast tarmoga linnupesast välja!
ehk teisi sõnu läksime jooksma.
esimesel kilomeetril läksid küll kopsud härma ja sõrmed külmetasid, teisel kilomeetril punnisid veel korra ajukeerud vastu, aga kolmandal hakkas veri ringi käima ja ebamugavustunne hakkas asenduma mõnusa tundega. ja nüüd ma ootan juba väga uut võimalust silkama minna.
mul olid väiksed hirmud. et on libe ja ma nikastan jalga D aga pole hullu ühti, üksikud kohad vaid on lumised ja jäised.
et mida minuga on teinud see talvine paus jooksmisest, mille küll olen püüdnud täita rühmatreeningute ja kardiosaalis sõudmisega, aga ikkagi, mis on saanud jooksmisest?
esialgu tundub, et kõik on alles. esimesel päeval jooksime 4 km ja täna 6 km. nüüd hakkan vaikselt kilomeetreid lisama. loodan, et septembriks saan neid kilomeetreid 21. eks näis! püüan aga unistada pikalt ja järjekindlalt.
toitumisega läheb sikk- sakk, sikk - sakk, aga üha enam ikka ühtlasemalt. mõnedele nõrkumistele olen alla andnud - eriti kui koogid on mängus ja ka kellaaegu pean jälgima. kui ikka õigel ajal ei söö - võib juhtuda, et hakkan ahnitsema. õnneks varsti tuleb turgudele palju värskeid marju ja puuvilju - ootan seda niiiiiiii väääägga!!!hetkel on toreda avastusena näppu jäänud kivideta datlid. proovisin ka mandlipiima, kuid kuna ma väga suur piimasõber pole, siis vast rohkem mu külmkappi seda ei rända.
mulle meeldib, et on valikuvõimalusi. mina saan valida, mida  söön. mind huvitab, kes selle toidu tegi, mis seal sees on ja mulle meeldib oma toitu ka oma käega teha. mul on alati kindel põhjus, miks ma midagi söön. vahel on see seotud halva, vahel heaga.

et ainult jooksmisest ja porgandi söömisest jääb väheks, siis oleme praegu käinud kuulamas loenguid harrastusjooksjatele. 

ühes loengus rääkis  -kuidas leida ja valida endale sobiv jooksuvarustus? tarmo tormi ehk meile juba tuttav jooksuvarustuse spetsialist jooksueksperdist. 

peamiselt jäi kõlama mõte, et kui hakkad valima endale jooksuvarustust - peaksid sa teadma, millised on sinu eesmärgid, kuidas sinu jalg on arenenud, palju kaalud, kas omad õiget keha asendit jne oluline on, et sul oleks joosta turvaline, jalanõu toetaks õiget jooksutehnikat, tunnetaksid maapinda....oluline on ka, et hooldaksid nii oma jalanõud kui ka ennast - kuivata õhulises kohas spordiriideid ja taastu ka ise. 

teises loengus kõneles pikalt kristjan port jooksja molekulitest, biokeemilistest põhimõtetest. 

lühidalt öeldes on keha päris kompleksne süsteem, ei ole nii lihtne. 

toiduainete söömine ei tähenda veel, et su keha omastas need vajalikud ained.

keha treenimine on pikaajaline töö - kasvõi selleks, et parandada hapnikutarbimise võimet peab parandama südant, kopse, verd, rakke. ma saan nüüd väga hästi aru, miks mul eelmine aasta hingamisprobleemid olid, sest minu kopsud polnud harjunud nii suurt tööd tegema, nad vajasid pikka aega, et lasta kõik need õhuvood endast läbi. 

jooksmine on palju omasem inimesel kui kõndimine, me oleme juba ürgajast loodud jooksma. kui sa lähed jahile, siis sa ei võta oda kaasa selle jaoks, et sellega rünnata, vaid selle jaoks et end kaitsta. antiloobi sa jooksed surnuks. 

toituma pead ikka sõltuvalt kliimast. toit peab olema nauditav, piisav ja talutav su kehale. söö mitmekülgselt, mitte üheülbaselt, pärast treeninguid söö soolast toitu. tarbi vedelikku mitmes osas, joo vett - hea oleks mitte tarbida pärast füüsilist kohvi või alkoholi, see viib vee kehast välja ja sul võtab taastumine kauem aega. 

jooksmine paneb tööle sinu erinevat lihased, mis on sinu täiendav süda, parandab vereringet ja tekitab mõnusa tunde. 

lugemissoovitus Born to Run Christopher Mcdougall (pidi suvel ka eestikeelsena ilmuma) ja jooksu anatoomia.