Friday, February 22, 2013

face your fears

alustaks võib olla siis täna sellest, et sain aasta vanemaks. mul oli vaikselt hea meel selle üle. sest tunnen, et olen aastaga kasvanud päris mitu sentimeetrit ja palju targem ja ma tean aina paremini, kust ma veel ennast kasvatama peaksin ja kuhu veel kulbiga juurde anda.
aasta tagasi ei julgenud ma üksi suusakeskuses liftiga üles sõita - sellega mida endale agaralt jalge vahele tuleb toppida - sattusin ärevusse ja mõtlesin madala energiaga mõtteid ja mida ärevam olin ja rohkem mõtlesin, seda rohkem ka lifti pealt alla kukkusin. ja olin õnnetu, sest mulle meeldib nii väga lumelauaga sõita ja selline asi segab nii minu kui teiste nautlemist.
jaanuari lõpus oli mul võimalik 2 päeva kuutsekal veeta ja ma ei mõelnud midagi peale selle, et tahan võtta 150 % sellest võimalusest ja olla võimalikult palju mäel, aga ma mõtlesin, et sõltun mäest üles minekul teistest.... ja ma ei teagi mis täpselt juhtus, aga kui olin mõned tiirud liftiga tarmoga koos ära teinud ja ootasin teda just mäe all, siis midagi kihvatas sees - mida ma ootan, ma ei saa kogu elu teisi inimesi  kui karke  kasutada, krt võtaks ma saan sellega hakkama - ja ma läksin - näost veidi kaame, esimese lifti lasin mööda ja siis haarasin teisest kinni ja ma ei kukkunudki. ei kukkunudki. ainuke asi mis kukkus oli tarmo suu - rõmaki lahti - kui ta nägi mind üksi üles sõitmas. ja mul oli hea tunne - olin enda üle uhke ja tarmo oli ja tänu sellele, et ma leidsin endas julgust ja jõudu oma hirmuga vastamisi astuma sain ma võtta sellest kahest päevast 250 %. sõitsin nii palju kordi üles - alla, et järgnevatel päevadel olid ikka väga seljalihased valusad. aga meel oli nii ülev - see on tõeline elamus tuhiseda - liuelda ja mul oli vabadus. kahju, et nii vähe võimalusi on lauda sõita, sest see on üks mu lemmik sportlikke tegevusi.
aasta tagasi poleks ma läinud ka stepfatburni - palju inimesi koos ja ühtne kiire liigutamine ehk trenn kätkeb endas aeroobikasamme stepil, järgneb lihasharjutused ja venitus. enne oleksin otsustanud kohe, et siia trenni ma tagasi ei tule, sest oleksin tundnud ebakindlust ja piinlikust, sest ei jõua kohe rütmis püsida ja täpselt kopeerida harjutusi. nüüd keskendusin endale, lülitasin teised inimesed välja ja esimestel kordadel ei peagi aeroobikakuninganna olema D arvestades aga seda kuidas mul kõhu - ja jalalihased järgmine päev tunda andsid, siis jääb see trenn kindlalt mu valikusse ka järgmine nädal. valikusse jääb ka see, et teen korra nädalas 2 trenni järjest ehk enne spinning ja siis stepfatburn - taastun ilusti 15 minutiga ära vahepeal  ja olin enam - vähem elus ka pärast. tahan kasutada igat võimalust, sest võimalusi pole alati jalaga segada. hetkel on üle 2 korra nädalas raske leida aega trenni jaoks. lume sulades loodan siiski jooksmas käies seda arvu mitu korda korrutada.
uus ja hirmus ja põnev oli ka pilatese trenn. olen enne kunagi käinud ashtanga joogas ja mõtlesin, et mis see ära pole ja kui trenn pihta hakkas ja mu keha üle kere tudisema hakkas ja 20 sekundit tundusid nagu 20 minutit ja ma palli pealt , mida vahepeal kasutasime maha veeresin, siis hakkasin kõvasti muigama ja itsitama. kõige lihtsamad harjutused maailmas, kõige elementaarsemad - ja raspeldasin nagu oleks tegu maadlusega. aga pingutasin lõpuni ja hea oli teada ka, et pall millel otsas ma vahepeal lösutama pidin kätekõverdusi tehes oli lõhkemiskindel D
hetkel siis ongi spinning, stepfatburn ja pilates mu sõbrad kolmekesi. loodan neid märtsis veelgi rohkem näha.
toitumise koha pealt ten ka ikka edusamme, aga aeglaselt - hetkel jätkame puu - ja köögiviljade rohket söömist, aitähh pillele, tänu kellele olen mitu korda teinud head smuutit - õun, banaan, spinat ja täna küpsetasin kalkuni- spinati - porgandikotlette, aga mitte praepannil õlis, vaid ahjuplaadil omas mahlas. ei mingit rasvainet. magus ei ole kahjuks minu menüüst kadunud.
olen ka jälginud kui aega on olnud ameeriklaste biggest loserit ja eestimaist kaalul on rohkem kui elu. vaatan neid hoopis teise pilguga kui vanasti taoliseid saateid - tean, mis tunne on esimest korda elus 5 km joosta, ennast motiveerida ja surra treeningul. ja kõige olulisem on - kõige pealt pead sina ise ennast tahtma aidata ja alles siis saab treener sind aidata.
kellele aga sellised saated mokka mööda pole - võib you tubest otsida yoga for runners videosid. vigastuste vabasid treeninguid kõigile!!

"Celebrate endings—for they precede new beginnings."

  Olen pikalt olnud võlgu blogipostituse -   nüüd juhtus nii, et tuleb aasta 2021 kokkuvõte. Ju siis pidi nii minema. Mulle väga meeldib k...