When the pain comes, you know what I do? I smile!

November - tehtud!

Seegi kord 16 trenni ja 4 ujumist. Rattaga käisin kahjuks ainult 1 korra tööl. Ilmad juba talvisemad, külmemad ja mul ratas vajab hooldust ka. 

Suur osa treeningutest oli bodypump, mis on saanud üheks mu lemmikuks. Hakkan tasapisi harjutused juba selgeks saama ja kui alguses tundus trenn väga pikk ja raske, siis praegu möödub aeg palju kiiremini ja tunnen, et võin vist hakata mõne harjutuse juures raskusi juurde lisama. Kindlasti jätkan aktiivselt seal käimist. 

Pulss kipub ikka kõrgeks minema, kuid nii palju on 3 kuu jooksul vorm paremaks läinud, et taastun kiiremini. Sain ka loa  nüüd  käima hakata spinningus, mis on väga hea rasvapõletus, siiski pean jälgima pulsikella kogu aeg. Bosutrennid tuleval kuul asendan kardiosaaliga, kus saan sõuda ja rattaga sõita ja pulss püsib ühtlane. Tasa sõuan, kaugele jõuan. 

Kunagi olen käinud nii stridingu (kõnnilindil tehtav aeroobne treening) kui ka selgkõhttuhar ( nimetatud lihaseid vormiv treening) trennis, esimene mulle ei meeldinud ja teine meeldis väga. Nüüd on nad kokku sulatatud ja see trenn oli äge - ma olin nii läbi omadega, higi lihtsalt voolas mööda nägu nii et pimestas. Kahjuks pole mul õnnestunud seal rohkem käia, kuid hoian igakord kui nädalaplaani teen pöidlad pihus, et saaks veel minna. See on kihvt, et tehakse selliseid koogelmoogeleid. 

Novembris rohkem midagi uut proovida ei jõudnud, kuid detsembris terendab päris palju põnevat ees.

Samuti tuleb detsember kindlasti minule katsumusterohke kõigi oma kringlite, piparkookidega - ees ootab päris mitmeid jõulupidusid/istumisi. Samuti on detsembris alati töökoormus suurem - minule võrdub see väsimus, mis omakorda võrdub magusaisu. Eelmise aasta detsember oli täielik libastumine ehk treeningkoormuse langus ja kehakaalu tõus ehk kilo kringlit naksti põses. Olen see aasta valves!!!

Hetkel olen 3 kuuga 3 kilo alla võtnud, rasvaprotsent on langenud 2, 5% ja lihasmass kasvanud 1,2%. Taljest on maha läinud 3 cm, õlavarss 1, 6 cm ja reis 2 cm. Kahju oleks seda kõike saavutatud kaotada, seda enam, et eesmärkideni veel rühkida küll. 

Toitumisega pusingi kõige rohkem - mis on mulle täna hea ja vajalik? - küsin kogu aeg. Miks ma sellise valiku tegin? - on teine küsimus, sest kõik ikkagi ei ole hea ja vajalik mulle, mida söön. Aga vähemalt uurin järgi, miks ma siis sellise valiku tegin.

Novembris sai ka küpsetatud oma esimene leib ja külastatud  ometi Mamo -  tervisetoitu pakkuv kohvik.

Mõlemad kosutasid mu hinge ja keha. Toit, mis on valmistatud hoole ja armastusega annab alati palju head energiat ning mõjub kosutavalt. Pildil hommikupuder, milleta meie pere hakkama ei saa. Kodune leib, mis maitses eriti hästi. Mamo kikerherne - kõrvitsakarri riisi- läätseseguga ning chia-kookosepuding vaarikamoosiga. 

Kaunist talve algust!!!!  Loodame, et varsti tuleb palju palju lund, et saaks minna suusatama ja lumelauatama ning koju jõudes juua õhetavatel põskedel kuuma teed!

i train like a girl - try to keep up!

Oktoobrist hakkas minu rühmatreeninguteperiood  -  jõudsin väisata 16 trenni, lisaks 4 korda ujumas ja kogu oktoobri käisin rattaga tööl. Kaotasin ühe õnnetu kilo ja alandasin  rasvaprotsenti ja tõstsin lihasmassi. Sõin mitukümmend korda vähem kooki, proovisin jälgida toidukordi ja kellaaegu, võtsin kuulda head nõu toitumise kohta, olin kohutavalt väsinud, aga endaga rahul ning õnnelik. 

Novembris keeran vinti veelgi juurde. Täiskäigul edasi. 

See hooaeg on olnud võimalus proovida mitmeid uusi treeninguid ja see on väga mõnus olnud - mulle väga meeldib vaheldus ja väike närvikõdi, mis esimeses uues trennis on. 

Andsin uue võimaluse  vesiaeroobikale. Lõpetasin ju kunagi seal käimise, sest mulle tundus, et ma ei saa piisavat pingutust kätte, et kõik on üks suur lobistamine ja ei midagi muud. Kuid mind keelitati uut võimalust andma ja korra nädalas olen ka seda teinud. Hetkel olen otsusega rahul. Minu trenn on selline, kus proovitakse saada võimalikult suur  veetakistus ja palju kordusi harjutustel ja treener on väga energiline - ära leota jalga, tõuka!!!

Järgmisena sattusin bodyARTi trenni. Mul polnud aimugi, mis mind ees ootab ja kui peale minu tuli saali ainult üks tüdruk veel, hakkas jalg üldse värisema. 

Hiljem muidugi selgus, et tänu treenijate vähesusele sain võib - olla isegi erakordsema kogemuse, sest treeneril oli aega minu poose  ja kehahoiakut parandada ja meiega suhelda. 

Teisel pildil siis mina trenni algust ootamas ja esimesel pildil, siis googelist üks poos, mida tegime.
BodyART on siis treening, mis hõlmab endas harjutusi joogast, füsioteraapiast, pilatesest ja tavapärastest jõuharjutustest. Hästi oluline on leida õige hingamine, sest paljusid poose pidi hoidma väga kaua ja kohe kui sa kaotad keskendumise ja rütmi, kaotad ka jõu end hoida. Mulle väga meeldis ja ootan juba järgmist trenni. Lihtsad harjutused, aga raskus aste on täiesti olemas ja pärast tunned, et oled ikka  pingutanud. 

Kunagi ammu kui oma keha üldse liigutama hakkasin sai veidi aega käidud Jocke Salokorpi ashtanga jooga tundides ja tema andis elu sellisele treeningule nagu yogafunc, mis siis tegelikult on ashtanga jooga, aga veidi elavam. Vaikselt on yogafunc hakanud levima nagu head asjad ikka. Raske oli siiski end kell 6 hommikul selle jaoks üles ajada ja tundub, et ma polnud ainuke, sest saal oli tühi. Mul on kahju, et mul pole nii palju jaksu, et end üles vinnata enne kukke. BodyART on hea asendus.

Ikka ja jälle loed facebookis, et keegi käinud zumba trennis ja kui äge oli ja kui tore jne ja ega ma siis kehvem olla tahtnud - tuleb minna ja järgi proovida. Kohe saali minnes sain aru, et see vist pole päris minu tassike teed. Aga allaandja ma ju ka pole. Zumba on siis tantsuline treening, kus oli liigutusi sambast, salsast, flamencost ja ma isegi ei tea mis segu seal veel oli. Näha oli, et inimesed, kes seal olid vist käivadki vaid zumba trennis, sest neil olid kõik liigutused peas, nad tundsid end väga vabalt ja kui muidu ikka trennist trenni hakkavad osad näod korduma, siis mulle olid kõik uued. Iseenesest kui tantsugeen olemas, andke tuld, hea tunde ja väikse higi pluusi vahele saab, kuid ise ma siiski enam ei lähe. Mina olen kahe vasaku jalaga suur kohmakas elevant puiste liigutustega, kellel pole puusi ja  sõna seksikas  ei käi minuga kaasas, nii et te võite vaimusilmas ette kujutada kuidas ma seal kahel jalal tammusin ja kätega vehkisin. Treener küll tuli vahepeal rohkem minu ligidale, et saaksin pilku liigutuste detailidele peale visata, aga kui läks juba jennifer lopezi, iggy azalea, nicki minaj laadseks tagumiku vabistamiseks, siis ma loobusin püüdlikusest, hakkasin itsitama ning  mõtlesin, et kena supi ikka olen endale kokku keetnud. 

Kuna ma rohkem ikka seda tüüpi, et tahaks ikka verd ja higi ja valu, siis hakkasin uuesti bodypumpis käima. Muidugi teine põhjus see ka, et pehmust ja lodevust vähemaks saada. Teisel pildil mina siis trenni algust ootamas. Esimesel pildil on näha, kuidas kangi ja kettaid kasutades treenitakse erinevaid lihasgruppe.

 

Ohhhh kui raske trennnnn!!!!!!Alguses võtsin natuke liiga suured raskused ja harjutusi ei osanud veel nii korrektselt ja kärmelt teha ja tulemusena  mul vasak käsi ei liikunud kaks päeva. Ja kuna mu kehahoiak on veidi longu, siis tegin kaelale ka veidi liiga, sest kang vajus vale koha peale. Kuid mida trenn edasi, seda vilunumaks ma muutun ja oskan ennast jälgida ja aina rohkem hakkab mulle see kangi ja ketaste tõstmine meeldima. Ettevaatust sõltuvust tekitav!!! Eriti tore on veel see, et olen suutnud bodypumpi kaasa kutsuda paar korda ka Tarmo. Kuigi olen harjunud üksi pusima oma treeningutes, siis vahel on mõnus koos higistada, jagada muljeid ja teada, et on keegi kellele sa saad toetuda. 

Päris palju olen ka end kirja pannud bosu trenni. Kui teisi trenne annavad tavaliselt ühed ja samad treenerid, siis bosut olen vähemalt nelja erineva treeneriga proovida saanud. Iga käekiri on nii erinev, et vahel ikka mõtlen kas olen bosus või astusin valest uksest täna sisse. On olnud trenne, mis on tempo poolest nii kiired, et ma lihtsalt ei jõudnud järele ka parima tahtmise juures ja mu pulsikell andis märku, et ei tohi ka rohkem rapsida. On olnud trenne, kus kõik tundub liiga lihtne, selline kahtlustav tunne on kogu aeg peal, et miks me tšillime. On olnud trenne, kus tehtavad harjutused on olnud nii rasked, et enamik andsid alla ja lihtsalt lösutasime pallil ning mitte mingi motiveerimine ega ka kurjustamine kedagi enam ei pannud pingutama. On olnud trenne, kus kõik justkui klapib ja rütm on nii hea, et võiksid teise tunni veel otsa teha.

Bosus harjutusi tehakse poolikul õhku täis pallil ehk väiksel batuudil. Alguses on stepile sarnane liikumine - astutakse pallile ja maha, jooks pallil, hüpped pallilt jne, pärast harjutused mis vajavad lihaste pingutamist. Bosu reklaamitakse kui treeningut, kus pakatab kõige muu juures ka naerust ja lõbususest, siis mina ütleks küll, et bosu on üsna tõsine trenn. Ainuke naeratus, mis inimestel tuleb - on naeratus pärast trenni, kus kõigil on hea meel, et elus ollakse. Siiski soovitan bosut, sest peale selle, et ta trimmib keha ja põletab rasva, teeb head ka su tasakaalu - ja kehatunnetusele. Kindlasti peab kuulama treenerit, sest bosus on omad reeglid, kuidas pallile astuda tohib ja kindlasti peaks olema head jalanõud. Minul on igavesed sussid ja tunnen vahel, et nad ei toeta mu jalga piisavalt bosu jaoks. Korra isegi väänasin natuke liigest, aga õnneks ei midagi hullu. Lisaks saate valida kas soovite minna bosusse, mis kestab 45 või 60 minutit. 

Minu jaoks uus on ka see, et korra nädalas on õnnestunud käia 30 minutit lihtsalt veekeskuses. Mu juba suur poiss hakkas ujumistrennis käima ja mõtlesin, et miks mitte lubada endale kasvõi lühikest aega lõõgastust samal ajal. Rutiiniks on saanud 50 m ujumist, kuum saun, jääkülmavee bassein ja mullivann ja kogu nädala väsimus on peaaegu kadunud. 

Toitumises läheb ka veidi paremini, kuigi see on minu jaoks raskem kui ükskõik, milline trenn. Siiski siiski tasa ja targu liigun sinna poole, et aina rohkem on päevi, kus ma ei ole ülesöönud, kus ma olen oma emotsioonide, stressiga hakkama saanud, nii et ma ei lohuta end koogiga.

 Magusaga püüan leidlik olla - pannkooke teen lahja rosinakohupiimaga, jahu asendan proteiinipulbriga, mis koosneb põhiliselt kaera-ja mandlijahust. Sai ka proovitud teha porgandikeeksi tatrajahu ja kreekapähklitega. Muidugi on head sõbrad smuutid ja mesi. 

Eile sai käidud ka taimetoidumessil. Tõin koju hummust, sibulamoosi, mandlipiima ja tofu-lehtkapsapirukaid.

Õnneks on mu pere sama uudishimulik kui mina ja nii saab alati koos kõik mu leiud ja katsetused ära proovitud. 

Homsest jälle trenni -  ees ootab jälle üks uus ja üks vana armastus. 

Soovin teile kõigile leida aega enda jaoks ja teha midagi, mis kehale ja vaimule hea.