Of all the paths you take in life make sure a few of them
are dirt.
Ometi
leidsin endale trenni, mis meenutab veidi veidi mu taga nutetud ringtreeningut
- Les Mills Tone Reval Spordis. Seal küll pole
raskustega harjutusi, kuid ilusti on olemas hulk kükke, väljaasted, plank,
erinevad kohapeal jooksud, sisse mõned jooga ja balletti harjutused ning osa treeningust hõlmab treeningkummiga
harjutusi. Treening tekitab kindlasti võhma ja vastupidavust, kulutab kaloreid,
suurendab lihasjõudu. Paljud harjutused on head just jooksjatele. Kui ma
ringtreeningus käisin sain väga hea vundamendi kevadeks, et loodan, et Les
Mills Tone annab pooltki - potentsiaal on
olemas. Samuti on treener väga positiivne, mis on minu jaoks väga oluline. Sest
kui ma juba „verd sülgan“ ja silmanurgast näen, kuidas keegi poole trenni pealt
jalga laseb, siis peab olema midagi veel peale mu enda tahte, mis aitab edasi
pingutada ja õnneks ta suudab hoogu anda. Kellaajad on küll minu päevaplaaniga
vastuolus, kuid eks tuleb kuidagi asju ümber proovida tõsta. Mu lemmikud on
varahommikused trennid - kõik need, mis
tahaks sisse magada, aga kui jõuad, siis on nii hea tunne, et trenn tehtud ja
päev alles ees.
Täiesti
plaani väliselt sai kandideeritud „Eesmärgiks Tallinna maraton“ projekti - ja sain esimesest voorust edasi
treeninglaagri päevale. Päev algas Timo kogemusega, kes selles projektis juba
on osalenud. Tema blogi saate lugeda 100miili.ee lehel.
Siis
saime natuke liigutada - kõigepealt tubastes oludes mõned harjutused ja siis ninad ja varbad Järve terviserajale. Meid jagati FB Jooksmise, Jooksupartneri ja
Sparta vahel ära. Mina olin FB Jooksmise grupis. Välitreening ei olnud
keeruline - väike jooksuring ja lõpus jooksuharjutused.
Nina
punaseks ja varbad märjaks ning päev
jätkus edasi loengutega - Projekti
tutvustus (Janek Oblikas, Marathon100), Harrastusjooksja ABC (Toomas Tarm,
Sparta), Kiirustreeningud (Einar Kaigas, Jooksupartner), Üldkehaline
ettevalmistus (Margus Pirksaar, Jooksupartner) ja Jooksja toitumine (Silja Jürs,
Teraapialaegas).
Mõned
punktid kiirelt välja tuua, siis peamised kiirustreeningu liigid on sprindid,
intervalltreeningud, rütmijooksud ehk kiirendused ja mäkkejooksud. Kõigepealt
muidugi peab keskenduma baasile ehk rahulikule jooksule, siis
tempovastupidavusele ja alles siis kiirusele.
Treeningute
rütmitamine on üks olulisemaid komponente treeningprotsessis - põhitreeningud
(jooksmine), toetavad treeningud (jooksuharjutused, üldkehaline ettevalmistus, muud
alad), taastumine (aktiivne (teistsugune lihastöö nt ujumine, sõudmine,
rulluisutamine, jalgratas, suusatamine jne) ja passiivne (puhkus, uni)).
Toitumise
loengust meeldis mulle enim toidupüramiidi osa - peale selle, et on soovituslik Eesti elaniku
nädala toidulaud, tegelik Eesti elaniku toidulaud, on ka toidupüramiid
sportlastele. Lisaenergia ja vedelik vajalik siis, kui treenida üle 5 h
nädalas.
Loengute
ajal kutsuti ka lühivestlusele selle jooksugrupi treenerite juurde, kellega
õues sörgitud sai.
Edasi
kahjuks mind ei valitud - konkurents oli
suur, kõik kellega ise metsavahel või lõunasöögilauas kokku puutusin olid
äärmiselt toredad. Mis halvasti see uuesti öeldakse - eks proovib järgmine aasta uuesti - võib olla varem end selle projekti lainele
viia. Oleks tore kunagi joosta maratoni ja just tõeliselt hea ettevalmistuse
ning toetusega. See aasta jätkan oma võistlusplaaniga, kus maratoni sees ei
ole. On muid vahvaid väljakutseid ja eesmärke.
Kõigepealt
aga ABC - üldkehaline ettevalmistus,
toitumine korda, puhkamine piisavaks, vaimselt tugevaks, olla positiivne, mitte
süüa salaja kommi ja käia rohkem jooksmas.
Võid silma peal hoida ka mu instagrammil -https://www.instagram.com/helkudoingsport/