Kolmas
treeningnädal läbi – on rõõme ja muresid
olnud -
olen
ilusti trennid mahutanud oma igapäevaellu – jõuan käia isegi rohkem kui
miinimum kolm trenni nädalas. Tunnen trennidest rõõmu ja rahulolu, ainevahetus
on korras ja energiat rohkem.
Mure
on toitumine veel - kuidagi keeruline on
mõni päev otsustada ja vastutada – ikka kipub portsjon liiga suur olevat,
toidukordade vahed kas kipuvad olema liiga lühikesed või liiga pikad ja kuigi
toidukorv ja valikud muutuvad aina läbimõeldumaks, siis vahel isutab asjade
järgi, mis mingit kütust mu kehale küll ei tooda, ainult polstrit juurde.
See
nädal nägi välja siis nii -
60
minutit jooksulindil jooksmist
30
minutit grit strenght
1
h ringtreeningut
50
minutit bodyart
15
ja peale hüpet kastile
2*saun
See
nädal oli minu jaoks täis väikesi minirekordeid ja saavutusi -
45
minutilt tõstsin 60 minutile oma jooksulindil jooksmist - pean hakkamagi jooksmisele aina rohkem
tähelepanu pöörama. Tegin endale aprill – oktoober võistlushooaja plaani ja kui
töögraafik lubab, siis seal on 3 päris pika distantsiga jooksuvõistlust,
millest tahaks kogu südamest osa võtta.
Käisin
üle pika aja grit strength ´is- minu
jaoks on see selline proovikivi, kas on ka vorm paranenud, kas saan seal juba
paremini hakkama – ja jällegi pean tõdema, et pikk tee veel minna. 30 minutiga olin täiesti ribadeks,
vaevu jäin ellu. Aga soovitan ikka minna kaema, mis trenniga tegu -
jõuharjutused, hüppeharjutused, vastupidavus, hästi intensiivne
intervalltreening.
Olen
püüdnud jõuda ikka korra nädalas ka ringtreeningusse, praegu tunnen, et see on
just see, mida vähemalt korra nädalas vajan ja mis aitab minu arengule ja
vormile hästi kaasa. Järgmine nädal saan minna ringtreeningu challenge´isse,
nii ootan - väga põnev!
Bodyart
oli Kauri valik - tema tahtis minuga
koos minna joogalaadsesse trenni – mis mul lapse soovi vastu olla saab. Kaur
oli väga tubli - tegi kogu trenni väga püüdlikult kaasa.
Bodyartis puuduvad keerulised sammukombinatsioonid ja harjutused on jõukohased
kõigile. Meil mõlemal oli vahepeal
muidugi probleeme tasakaalu ja graatsilisusega. Pärast veetsime veel aktiivse
tunnikese ujulas ja saunas. Sportlikud päevad koos Tarmo või Kauriga või kogu
perega koos on mu lemmikud. Leppisime ka kokku Kauriga, et kevade tulekuga
hakkab ta minuga jooksmas kaasas käima -
tema harjutab Harku järve jooksuks esialgu ja kui on pikemad distantsid
siis vurab rattaga kaasa.
See
nädal vallutasin ka KASTI !!!! Mul on koolis hästi tore sportlik pinginaaber,
kes teeb imelisi hüppeid kastile ja mina olen hirmsasti ka neid proovida
tahtnud, aga seni võitis negatiivne sisekõne -
ma ei oska, ma ei saa hakkama, mul pole jõudu, ma kardan, ma kukkun
hambad välja jne. Tuleb kinni panna see hala ja hakata tegutsema - hakkama sain, lihtsalt tuli hüpata.
Kasti
on võimalik mitmeti pöörata, et oleks erinevad kõrgused, aga jäin praegu
madalama 24 inchi pikkuse juurde. Keerutasin kogu aeg peas mõtet, et kevadel
kuskil Stroomi rannas proovin ja siis läksin üks päev trenni ja mu silma jäi
KAST. Ta oli lihtsalt ilmunud Revalisse. Sel hetkel sai otsustatud, et see on
saatus ja ma pean tegema, mida süda soovib ja järgmine päev saigi tehtud! Oi kui
suur oli mu naeratus! Seni kuni kast nüüd ära ei kao, hakkan ma tema juures
veel käima.
Mis
suur kära siis sellest kastist ja sinna hüppamisest küsid? Hüppe ajal sa
pingutad maksimaalselt ja sellega arendad kiirust, parandad lihaste tugevust, õpid
ennast fokuseerima ja vahel on nii, et see hüpe on mentaalselt isegi olulisem. Oluline on muidugi jälgida, et tehniliselt
hüppe korrektselt sooritaksid - mina ise
lugesin selle kohta Paolo Roberto trenniraamatust - jalad õlgade laiuselt harkis, hüppa, maandu
jalad kõrvuti, siruta keha püsti ja hüppa kiiresti põrandale tagasi.
Paolo
Roberto kirjutab ka veel, et harjutusi mida teed tulebki muuta ja uusi asju
proovida. Paari kuuga harjub keha ja niipea kui harjutustemuster on talle
selge, algab stagnatsioon. Arengu võti on harjutuste muutmine kindla aja järel.
Keha ülekavaldamine, üllatamine ja talle ebamugavuste tekitamine on hea vormi
saladus.