on vaja plaani!

ma olen täielikus talveunes. minu sport on kui sügavalt ja kaua on võimalik magada kas järjest või siis lühemate, pikemate pausidega päeva jooksul.
tavaliselt mulle meeldivad kõik aastaajad, sest kui õiged riided kapist välja otsida, siis on võimalik kõiksugu hobisid harrastada iga ilmaga. kuid see aasta ei tunne ma oma südames sügist, varatalve...tunnen puudust soojusest, päikesest ja tegevustest millega oma aega sisustasin suvel. tuleks vähemalt lumigi - saaks lumelauatada, suusad muretseda, orienteerumiseks oleks metsaalused mülkad mõnusalt kõvanenud ja võib-olla satuks ka see aasta uisutama.
aga hetkel on mul väga halb plaan - mul polegi plaani, mida teha. erinevatel põhjustel pole mul praegu võimalik külastada spordikeskuseid ja ma pole kunagi olnud ka võimlen kodus tüüp. minu jaoks on ülioluline et sportlikus tegevuses oleks põnevust, ekstreemsust, elamust, katsumust. ja kuigi mulle ei meeldi  rühmatreeningud väga, tahan ma siiski kellegagi koos pingutada.
nii et see ühekordne vesiaeroobika trenn oli selle kuu kõige mõnusam liigutamine ja spetsiaalselt kõndimine  jala nii palju kui võimalik (nt kadriorg - lasnamäe - kesklinn - kopli - 13,34 km) on küll minust tubli aga hirmus tüütu ja igav.
toitumisega on ka ikka saba lahti- nokk kinni, nokk lahti - saba kinni lood. olen küll viimasel ajal suurendanud oma menüüs puuviljade hulka. püüdnud asendada mõnda vahepala v õhtusööki, mis muidu oleks olnud midagi raskemat nt liha puuvilja/dega. eriti naudin töö juures puuviljavaliku söömise võimalust ja kodus pomelo nosimist - tean nüüd muide pomelotest kõike-  googledasin üks päev tõeliselt agressiivselt.
mündi teine pool on aga see, et näksin ikka tihti kõiksugu jama - mitte et nälg näpistaks, aga head asjad lihtsalt vedelevad ju.....ja lause kaur kas sa tahad emme annab sulle tüki sokolaadi - on ka rohkem omakasu peal väljas - siis saan ise ka ju tüki suhu pista. ma loodan et päkapikud ja jõuluvana toovad see aasta võimalikult vähe magusat meie koju...

niisiis ma vajan plaani!

little walks D

et siis oktoober - sai läbi - lumi tuli natukene vara - nii mõned päevad, nädal liiga vara...mõned head plaanid jäid ära hetkel, kuid ma loodan, et veel paremad tulevad varsti asemele..

jõudsin siiski nii palju, et päev enne krudisevat äratust sain käia nõmmel jooksmas. seekord proovisin joosta tarmo pulsikellaga.  mu pulss läks  väga kiiresti kõrgeks ja kell piiksus  järelandmatult. proovisime siis nii et kui pulss väga kõrgeks läks eriti pärast tõuse - kõndisime  rahulikult, proovisin hingata kontrollitult ja üsna varsti oli võimalik edasi joosta. väga huvitav kogemus, päris palju informatsiooni sain sellest trennist enda kohta - mõtlesin lausa, et kauges tulevikus muretsen endale ka pulsikella. seda enam et kui kella andmed endomondosse kanda muutub kalorite hulk kohe  ehk siis andmed muutuvad täpsemaks.

nädalavahetusel sai ka käidud peaaegu 5 tunnisel  ashtanga jooga workshopil. 1 tund tegime lihtsalt ashtanga joogat - olen jocke trennis enne ka käinud, nii et kõik oli tuttav, aga mitte lihtne - ashtanga jooga on väga füüsiline treening ja samal ajal pead sa väga keskenduma oma hingamisele. olen alati hirmus higine, veendunud, et mul pole mingit tasakaalu, unustan vahepeal hingata ja järgmine päev on alati lihased kanged ja valusad. 

seekord pärast trenni aga polnud koju minekust juttugi - kõik alles algas - väike paus ja jocke pidas loengut - mitte küll nii palju jooga filosoofiast kui sellest kuidas leida kontakti iseendaga ja olla õnnelik -  kuna ma olen väga skeptiline inimene, siis poole jutust tõin koju kaasa, teise poole jätsin sinna. saime ka osa pranayamast. hingamisharjutuste pärast ma ennast üldse kirja  workshopile paningi. jooksmas käies on mul palju muresid hingamisega olnud. kuigi väga suuresti aitas mind tartu rattamaraton kus ma pidin mitu tundi keskendunult hingama - samas keskenduma kõigele enda ümber. aga ka pranayamast sain palju kasulikku - kuidas pea tühjaks lasta ja lihtsalt hingata, kuidas mitte lasta ennast segada kõrvalistest asjadest, ebamugavustundest, isegi valust, kuidas tõeliselt keskenduda. see oli mu lemmik osa.

 mitte lemmik osa oli kohe järgmine - yogafunc - jooga mõjutustega muusikaga treening. esiteks see muusika ei olnud minu jaoks mind nö üles tõstev ja teiseks mul pole üldse kätes jõudu ja seda läks siin ikka kohe väga palju vaja. ma polnud päris kindel kas ma jään ellu päris mitmel korral. ja ka järgmised kolm päeva kui mu lihased olidki kõik väga valusad ja kanged - polnud ma kindel kas see kõik ikka läheb mööda.

abi sain  - eriti jalgadele - tarmo heast ideest minna orienteeruma. mõeldud tehtud!!! tõmbasime oma nutikatesse telefonidesse MOBO - selle programmiga muutub su telefon kaardiks, kompassiks ja märkeseadeks. seekord läbisime peaaegu 6 km harku terviserajal ja ma leidsin ka päris mitu punkti, mis oli üllatus, sest olen alati arvanud et ma pole kuigi asjalik kaardilugeja. igatahes olen nüüd orienteerumisefänn ja ootan väga millal jälle võimalus tekib minna. soojalt riide ja varakult minna - kui miinustest rääkida, siis jäime natuke pimedale lõpuks. kella 5 ajal läks korraga metsas väga pimedaks ja mul hakkas kergelt kõhe. olin väga õnnelik kui lõpuks valgustatud rajale jõudsime.

toitumisega pole veel lood nii positiivsed - ikka kipuvad portsjonid liiga suureks minema ja unustan kodus piisavalt juua. edasiminek on vast see et oleme  palju puuvilju ja juurvilju koju tassinud ja suuremast magusast hoiduda püüdnud.

jään ootama novembrit - loodan et sellest tuleb aktiivne kuu!