Tartu Ekstreemjooks

11. augustil sai osaletud  Tartu Ekstreemjooksul Eesti Rahva Muuseumi juures endisel Raadi sõjaväelennuvälja territooriumil. Tartu Ekstreemjooks toimus esimest korda, nii et rada oli kõigile uus. Enne starti püüdsime suure osa rajast läbi uudistada ja algselt tundus raja kulgemine keeruline, siis pärast rada läbides muutus tähistus arusaadavaks ja olulistes punktides oli ka rajaabilised olemas ning joogipunkt oli samuti strateegiliselt hästi paigas -  sealt oli võimalik 4 korda läbi joosta.

Esimesena startis meil Kaur, kes ikka püüab osaleda  noortejooksudel kui võimalik. Kui tavaliselt lapsed jooksevad oma 2-3 km läbi 9-12 minutiga, siis seekord tekkis väike ärevus õhku, sest võitja ilmus välja alles 17 minutit hiljem. Arvestades kui porised ja lõõtsutavad lõpetavad noored olid, sai mõelda ainult ühte -  rada peab olema raske. Kaur lõpetas viiendal kohal ja oma vanuseklassis kolmandana. Väga tubli. Mulle meeldib, et neil võistlustel ei tehta noortele allahindlust. Nad läbivad samu takistusi ja rajalõike, mis täiskasvanud - nad saavad aimu sellest, mida täiskasvanud teevad, saavad end tunda superkangelastena. Tulevased ekstreemsportlased.

Tarmo ja mina startisime pikale distantsile, mille pikkus oli umbes 9 km. Mu kell näitas 8, 3 km, aga ta oli vahepeal ronides kinni läinud, et sealt ka kaotatud meetrid. Arvan, et mul tuli isegi 10 km kokku tegelikult, sest rajal oli kaks veetakistust, millest pidi läbi ujuma, aga mina jooksin ümber veekogu, nii et sealt ekstra meetrid juurde. Rada koosnes kahest ringist (u 2 x 4, 5 km), mille mõlema alguses oli kaks veetakistust -  mõlemad kuskil 20-30 m pikkust ja sügavust 2-3 m. Nii ei kõlagi väga hull, aga ma õppisin alles paar aastat tagasi ujuma ning ei tunne väga kindlalt ennast. Olen korra ühel Xdreamil proovinud ujuda ja kui kõik rahmivad ja peksavad igalt küljelt oma jalgade ning kätega, siis pole väga võimalik rahulikult oma koera seal ujuda. Otsustasin, et rajal vaatan kas ujun või jooksen ümber -  nagu ma mäest alla jõudsin, siis oli seal keegi juba hädas, nii et mu enesealalhoiuinstinkt sai häire ja otsustas pigem rohkem tööd teha kui hätta sattuda. Kuivaks ma siiski ei jäänud, sest kolmas veetakistus oli ka -  mülgas,  milles oli mul õlgadeni külm vesi ning põhi oli paks muda ning liikumist raskendas taimestik – õnneks neil oli seal köis tõmmatud, millest sai kinni hoida. Väga karastav ja natuke hirmus.  

Looduslikeks takistusteks oli veel paar tõusu ja üks ilge mudakraav, muidugi ka konarlik heinamaarada.

Tehistakistusteks oli puidust seinad madalamad ja kõrgemad, betoonplaatide kuhi, ühest majajäetud majast sai ristirästi läbi joostud  -  uksest sisse, aknast välja, teisest uksest sisse, teisest aknast välja.

Autorehve ja torusid muidugi igas variandis -  ühe koha peal oli torust ronimine raskendatud sellega, et said tellise kaasa, mille said teises otsas alles maha jätta.

 

Minu lemmik takistused olid köie abil üles ronimine mööda betooniga kaetud muldvallvarjendit, mis oli kaldes ja teises kohas pidid köite abil paralleelselt liikuma ühest varjendi küljest teise küljeni, mis oli samuti kaldes. Need oli uued takistused minu jaoks ja nende sooritamine tuli  hästi välja ning pakkus naudingut.

Kokkuvõtteks oli tegemist raske maastikujooksuga, mida katsid põnevad takistused. 

Kõik oli  tehtav ja ületatav, minu nõrgaks küljeks oli minu pea -  mis ei suutnud väsinud jalgu kogu aeg jooksma sundida. Paar lõiku, kus kõndisin pikendasid kõvasti rajal oldud aega. Õnneks mul on väga toetav perekond ja nii Tarmo kui ka Kaur jooksid mõlemad minuga väikesed lõigud  kaasa, mis oli super. 

Seekord sattusin ka OCR Estonia segavõistkonda ja saime kirja 3. koha.

Ees ootab mind augustis veel  jooks ümber Ülemiste järve ja selle hooaja viimane ekstreemjooks Viljandis ja siis septembris juba maraton!!!!!! Aeg läheb nii ruttu -  kerge paanika on juba peal, aga julgustan teid kõiki nii Ülemistele kui Viljandisse tulema, veel jõuate registreerida ja pikemate distantside kõrval on mõlemal võistlusel ka lühikesed rajad, mis on kõigile jõukohased. Samuti julgustan teid endale 9.09 kaasa elama tulema -  kõik ergutushüüded, käeplaksud ja veepudelilonksud on teretulnud raja igas etapis.

https://www.instagram.com/helkudoingsport/

http://meieliigume.ee/

Juuli 145 km ja MyFitness Madness Race

Juuli treeningud on läbi. Kokku tuli 145 jooksukilomeetrit (17 jooksu), 10 matkakilomeetrit (2 matka), 16 kilomeetrit rattaga ja 2 võistlust.

Kui jooksust ümber Pühajärve olen juba kirjutanud, siis teine võistlus oli üsna hiljuti juuli lõpus, nii et mul veel sinikad ja kriimudki alles. Tegemist oli MyFitnessi Madness Race´ga, mis leidis aset Keila Terviseradadel ja oli takistusjooks. Jooksin pikemal distantsil ehk 2 X 4 km ringi, millel oli siis vaja ületada 2 X 23 takistust. 

Ilm oli äärmiselt kuum ja sisetunne polnud kuigi hea kui kohale jõudsime. Olen juulis jooksnud nii hommikul, keskpäeval kui ka õhtul ja tean, et lõunane aeg on kõige kurnavam selle troopikaga kehale, kuid enamik võistlusi algab just siis kui päike kõige kõrgemal. Kui muidu jooksen lühikeste pükste ja maikaga  (aitähh Reeboki outlet), siis võistlusele panin üle põlve püksid, et säästa oma jalgu suuremate kriimude eest, aga millega muidugi oli palav. Enne starti käisime suurema osa rajast läbi, mis ühest küljest oli ettevalmistav ja valgustav, kuid teisest küljest juba väsitas, sest proovisin ka mõningaid takistusi.

Start algas koti hüpetega ja edasi ootas juba seina vallutamine ja sealt edasi liivakottide tassimine, üle konteineri ja nõlvast ronimine, rehvid igas variandis, mudas roomamine, okastraat, liulaskmine, tasakaal, võrk jne. Mõlemal ringil jäi mul tegemata 2 takistust – köiest ronimine ja Red Bulli sein. Siis kui kehalises kasvatuses  gümnaasiumis köie ronimine oli – oli Helku vabastatud. Vaat kus nüüd see peaaegu 20 aastat hiljem tagumikust hammustas, aga seda on võimalik õnneks nüüd ka õppida. Seinu oli mitmeid -esimesest sain esimesel ringil üle tänu võõraste helde abiga ja teisel ringil Tarmo abiga, teisest seinast sain mõlemal korral tormijooksuga ise üles, siis kolmas ei olnud nii kumer ning oli teistest kõrgem ja jäi vallutamata. Karistuseks sain liivakotte tassida, mis ei olnud sugugi kehva variant. Kui korraldajate kiituseks saab öelda, et rajal oli piisavalt vabatahtlikke, kes olid abiks juhendama takistuste läbimist ning olid ka rajatähiste ja ergutuskoori eest, siis kuumal lõõskaval ja tolmusel rajal oli kindlasti vähe juua. Joogipunktis oli suur konteiner, kus voolas vesi väga kiiresti välja ja teisel ringil oli vesi otsas. Õnneks Tarmo, kes oli juba lõpetanud saatis mind veidi ning oli ka joogipudeli endaga kaasa võtnud. Hiljem raja lõpu poole ilmus välja ka meeldiv piiga veevoolikuga, kelle käest sai ka karastav lonks võetud, kuid finishisse jõudes oli lubatud jook ka sealt otsas.

Kokkuvõtteks võibki öelda, et võistlus oli põnev, sest mitmeid takistusi läbisin esmakordselt ning osade takistuste raskusaste pani ikka südame värisema ja  pingutama. Kuum ilm lisaks ja võin julgelt öelda, et see oli seni mu raskeim takistusjooks ja kuigi rajal kirusin end, et pikale distantsile olin läinud, siis praegu on uhke tunne, et lõpetasin. Siiski jäi kriipima joogivee organiseerimine. Tundsin ka, et paljud takistused oleksid pidanud olema kindlamini kokkupandud, aga võib-olla olen ma Meie Liigume sarja võistlustega  ära hellitatud. Kindlasti on meeleolukam läbida koos seltskonnaga, nii et sõbrad hakake ometi ka takistusjooksudega tegelema, vajan kaaslasi.

Homme ootab mind ees uus takistusjooks -  Tartu Ekstreemjooks. Eks tuleb lihtsalt peale lennata. Kuidagi see hooaeg on kujunenud nii et paljud võistlused on OCR, kuid vastavat treeningut praegu mul ei ole ja see annab tunda. Treenin ju maratoniks, mis on hoopis midagi muud. Järgmine aasta pean väga hästi läbi mõtlema, missugustel võistlustel osalen ja kombineerima treeninguid. 

Kuu aega on jäänud maratonini, nii et augustis tuleb tuld veel anda -  loodan, et saavutan läbimiseks piisava vormi. Juulis vaevlesin vahepeal kahtlustes, kuid palju tööd on ära tehtud ja palju tööd on veel ees, nii et kuigi see suvi on põud, peaks ju mingid seemned ikka vilju kandma.
https://www.instagram.com/helkudoingsport/