20.05 sai osaletud Tallinn City Trail Run 8 km distantsil
Pirital.
Võistlus oli mulle eelmisest aastast tuttav, kuid ootusärevus ja
põnevus olid ikkagi suured. Eelmine aasta ma käisin üksinda, kuid see aasta
tegi ürituse toredamaks veel seegi, et Tarmo tuli ka osalema ja Kaur kaasa
elama.
Võistluse eel siiski olin murelik, sest terve nädal olid
mind piinanud kõhuhädad, kaks päeva varasemast trennist olid jalad nii valusad,
et liipasin lausa starti ja lisaks olin ka öösel tööl olnud ehk tunne oli
kurnatud. Kuid kui sa ei saa kõndida, siis ära muretse – joosta saad ikka!!
Teadsin, et Tarmo lippab nagu väle jänes esikümmet püüdma (
ta sai 6. koha) ja stardist lahkusin üsna rahuliku tempoga. Esimesed 4 km
vaatasin kuidas teised võistlejad kaugenesid minu ees ja väsimus kehas hakkas
kohe rääkima kui raske ikka olla juba on, kuid püüdsin nautida tuttavaid kohti
ja enda üllatuseks tabas mind ka hetk,
kus tahtsin eksida rajalt – päike kiras silma ja järgmine märgistus ei paistnud,
kuid õnneks üle paarikümne meetri ma valesti ei kalpsanud.
Korraga paekalda
poole üles rühkides kuulsin aga inimesi enda selja taga – kuna olin ju
veendunud, et olen viimane (ma polnud kordagi selja taha vaadanud )- siis olin tõsiselt üllatunud – ma vist isegi
küsisin, et kust nad nüüd tulevad või midagi?
Sattusin väga elevile ja võtsin rõõmsalt sappa. Nad jooksid
koos - (sain aru, et naisterahvas aitas
kogenenuma jooksjana meesterahval tempot hoida ja olla toeks raja läbimisel) tajusin
kohe, et nende tempo sobib ka mulle ja
reipalt sulasin seltskonda tüüdates võõraid kuni finishini oma lobaga. Õnneks
nad olid viisakad ja toredad ega püüdnud mind maha raputada. Minu jaoks olid
nad tõeline päästerõngas, sest tänu nende tempole mu kilomeetri aeg paranes ja
unustasin kõik oma mured, mille ümber enne mõttelõnga olin keerutanud. Aitähh
teile!!
Jõudsin finishisse üsna heas meeleolus ning vastuvõtt oli ka
suurepärane - Tarmo ja Kaur ergutasid
ning autasuks sai ägeda vimpli, diplomi ise teha ja süüa- juua pakuti ka.
Seda rada läbides jõudsin järeldusele, et ma olen hingelt
maastikujooksja. Puujuurikad, künkad ja keerud ning käänud teevad mind koos
puude, muda ja ettearvamatusega
õnnelikuks.
Tallinna City Trail Run oma metsaradade, tõusude, kohati
isegi ohtlikke või pigem südame saapa säärde ajavate rajalõikudega on hetkel mu
lemmikuid maastikujooksuvõistlusi - väga
vaheldusrikas, vastupidavust proovile panev, põnev ja kaunite vaadetega. Ja sa
ei pea minema üldse kaugele - seiklus ju keset linna! Postitan Helkudoingsport lehel Facebooki ka kaks videot rajast ja Instagrammis ka üleval samuti Helkudoingsport lehel.
Kindlasti soovitan võistluskalendril silma järgmine aasta peal hoida ja end kirja panna.
Samuti on neil 1. 09 2017 Kadrioru ja Pae pargi alal Tallinna City Trail night edition - rajad 8 km ja 4 km.