2016.
aastasse jäid ühed vahvamad võistlused, kus käinud olen – Tallinna City trail,
Xdream Rummu, Xdream Jüri, Tallinna Sügisjooks, Tahkuna Maastikujooks, Tahkuna
Tuletornijooks, Pargijooksude sari. Lisaks Kõrvemaa matk fatbikidega ja Revali
välitreeningud Bretiga. Üks fantastilisem mälestus ja kogemus kui teine.
Tahtejõuga
teeb palju ära, kuid tegelikult oleks ju hea kui oleks füüsiline vorm ka, mis
toetaks kõiki mu ettevõtmisi. Head vormi mul siiski see aasta ei olnud.
Treeninguid jäi väheks, kilomeetritest rääkimata ja kehakaal ei langenud, isegi
tõusis vahepeal.
Novembri
lõpuks olin füüsiliselt ja vaimselt väga kurnatud – üle 13 aasta vahetasin
töökohta, alustasin uues kohas samal ajal kui läksin praktikale, lisaks uus
kooliaasta tõi endaga kaasa suurema koormuse kui eelmine, väikseimaid ja
suuremaid kohustusi oli veelgi. Tundsin, et tahan trenni - vajasin jõudu, energiat ja positiivsust. Kuid
sees käis kogu aeg mantra – mul pole aega, ma ei jaksa.
Ikka
oli plaan, et jaanuarist alustan treeninguid, siis on rohkem aeg, siis on
semester koolis peaaegu läbi, praktika tehtud, tööle sisse elatud jne. Nii ma
mõtlesin ja rääkisin endale novembris.
Siis
aga sattusin Reval Spordi väljakutse peale -
Tõesta, et sa suudad! Käime 10 nädalat järjest 2 korda nädalas trennis.
Igaüks teeb seda iseendale, mitte kellelegi teisele. Sisenda endale, et sa
suudad! Ära otsi vabandusi, vaid leia see aeg.
See
oli majakas, mis näitas mulle teed.
Sain
ka teada, et mu tööandja toetab igakuiselt sportimist ja Reval oli sobilik selle programmi jaoks.
Aita
ennast oli sõnum mulle.
Ja
10 nädalat hiljem olen ma niivõrd tänulik endale, et ma üks hommik pakkisin
koti ja üle pika aja läksin mööda tuttavat teed armsaks saanud spordiklubisse.
Nii
nagu treeningkaart lubas – liikumine muudab mind energilisemaks,
liikumine aitab mind vormis hoida, peale trenni on fantastiline enesetunne - nii
ma end tunnengi.
Kui
alguses oli keeruline leida aega, siis pärast 10 nädalat tuleb juba lihtsamini
kalendermärkmikusse treening kirja.
10
nädalat tagasi mu ainevahetus oli olematu, käisin harva tualetis ja kõht oli
paistes. Praegu on kõik korras – tunnen ennast meeldivalt ja kõik töötab nagu
kellavärk.
Veedame
perega veidi rohkem aega koos - nad on tulnud minuga koos trenni.
Jõuan
rohkem - nii kodus, tööl kui ka
treeningsaalis - energiat ja võhma on
juba.
Olen
positiivsemalt meelestatud -
sporditegemine on teraapiline, kõik negatiivse higistad välja. Ja kui
tuled ühes tükis raskest trennist tagasi - tunned, et jõuad ka muud raskused
seljatada.
Sügissemester
koolis on ka tehtud, lukus ja õnnestus, praktika praktiseeritud ja uues
töökohas sisse elatud - ma poleks seda
kõike nii hästi suutnud, kui poleks otsustanud enda eest hoolitseda.
Pikk
tee on muidugi veel ees - toitumises sel
perioodil 100% ei õnnestunud häid valikuid teha - kippusin maiustama ja üle sööma. Aga teen
selle nimel tööd, et suudaksin oma ärevusnäksimist kontrollida, liiga pikki vahesid
korrigeerida lühemaks ja vähendada nisujahu ning suhkru tarbimist.
Tunnen,
et selle suve võistlusteks on vundament paremaks vormiks olemas.
Reval
Spordis hakkab veebruari algusest uus väljakutse - 10 nädalat. Treenin järjepidevalt.
Ma
olen osalemas.
Soovitused
– teen
trenni järjepidevalt, teen trenni, mis mulle meeldib, puhkan piisavalt, toitun
tervislikumalt – on just see, mida vajan.
Olen
seda ennegi kogenud, et järjepidevus teeb imesid, vahel on tore teha, midagi,
mis meeldib, mitte mida peab tegema, puhkama peab, see on kõige raskem osa minu
jaoks ja toitumine on heast vormist lausa 80%. Õnneks mu perekond toetab mind
ka külmkapi täitmisel.
Hoolitse
sina ka enda eest sõber!
I always did something i was not ready to do. I think that´s how you
grow. When there´s that moment of - wow,
i´m not really sure i can do this – and you push through those moments, that´s
when you have a breakthrough.
/Marissa Mayer/
