Nädalavahetusel
sai osaletud Harku järve jooksul, mis johtuvalt hiljutisest kolimisest on nüüd
minu kodujooks, sest esimesed kilomeetrid kulgevad sel
jooksul kergliiklusteel, mida väisan igapäevaselt. Võistlus on 6,4 km pikk ning kulgeb ümber
Harku järve ja kuulub Järvejooksude sarja. 2014. aastal osalesin esimest korda
ja minu aeg tol korral oli 00.46.26. Piltidelt on näha, et jooksen pikkades
riietes ning ilm on sompus.
See
aasta oli 25 kraadi sooja ja päike lõõskas mõnuga, nii et sain koleda
spordiriietepäevituse ning jooksu keskel hakkas silme eest virvendama. Peale
ühe ametliku veepunkti jagas vett ka üks naisterahvas, kelle majast rada mööda
lookles ning see oli nii tervitatud kindlasti kõigi osalejate poolt. Tore kui inimesed
viitsivad kaasa elada. Palju raskem oli viimased meetrid rannaribal, sest
päevitajad küll ennast morjendada ei lasknud, et kuskil on võistlusrada. Õnneks
minul on takistusjooksu kogemus ha! 
Seekord oli aeg 00.42.53. Viimase
kilomeetri Tarmo jooksis koos minuga ja see aitas ka vastu pidada. See on päris
hämmastav, kuidas su keha on suuteline 6-7 h orienteeruma või 21 km jooksma
ühel päeval ja teisel päeval tundub 6, 4 km vaevu läbitav. Mis räägin vahel
tundub isegi 2 km maailma kõige suurema pingutusena.
Harku
järve jooks ei ole midagi super põnevat, kuid vahel on lihtsalt vaja võistelda,
et teaksid kuidas pingele või ebamugavustele vastu pead, mis su võistlustempo
on ja pealegi saab argirutiiniradadest välja ning tihtipeale ilusa medali ka
kaela. Ikka ergutan kõiki vähemalt mõnel võistlusel osalema see suvi. See on
üks hea tunne kui üle finishijoone astud. Mõne päeva pärast kirjutan teile ka
kuidas mu mai treeningutega üldse läinud on – ütleme nii et kõik ei suju alati
plaanipäraselt.
No comments:
Post a Comment