Kuues
nädal - olin koolis ehk siis Tallinnast
eemal oma igapäevaelust, kodust, harjumuspärasest treeningust. Revali
treeningud pidid jääma kõik nädalalõppu (reede õhtu ja L / P), mis mulle väga
ei meeldi. Eelistan treeninguid alustada ikka kohe, mitte lükata neid kuhugi.
Muretsesin
oma toitumise pärast siiski kõige rohkem -
see on minu jaoks pingutust nõudev ja siiani koolinädalad ei ole olnud
toitumise koha pealt väga edukad.
Pakkisin
kaasa snäkse kodust – ProPudi milkshake, Pulsi batoon, pähkleid ja rosinaid, õuna,
Hera 80 valgupulbri, mõtlesin läbi koolilõuna ja kohvikus käigud ja tegin ette
ära ostunimekirja poeskäiguks.
Lõpuks
pean tõdema, et toitumise koha pealt läkski kõik väga hästi kui paar Maiuspala kommi
välja arvata. Aga üldiselt jäin rahule, planeerimine tuleb kasuks.
Mu
nimekirjas on siin mitmeid milkshake, batoone ja pulbreid – ma ikka tavaliselt
söön üsna tavalist toitu, aga vahel ostan mõne pudingu, milkshake, batooni, et
magusaisu rahuldada, sest mul on magusaisu ja Hera pulbrit segan hommikupudru
sekka - kuna keedan pudru veega, siis
pulber annab hea maitse ja hoiab kõhtu kauem täis ja pärast trenni joon seda
(segan kas veega või mõne taimsepiimaga) vahepalana. Mul kipuvad vahel
söögipausid liiga pikaks venima ja pärast on hundiisu, nii et paneks potid ja
pannid ka nahka, aga et seda vältida aitab see pulbrijook välja.
Väga
hea blogipostitus kõigi selliste lisaainete kohta on marianfitness.ee lehel –
pealkirjaga toidulisandid kas ja milleks? -
soovitan lugeda.
Koolinädalal
vedasin ennast kaks korda jooksma – 3 km ja 5 km. 3 km ring oli rohkem treppe
ja vänderdamist, et saaks linnukese kirja. 5 km jooksul aga tegin pikemad
sirged, mõned tõusud ja viimastel kilomeetritel olid jalad nii head, et oleks
jooksnud veelgi kui aega oleks olnud. See jooks andis lootust, et kui siin mõne
aja pärast alustan suuremaid jooksutreeninguid, siis võib oktoobriks must
täiesti asja saada.
Koolist
otse kihutasin reedel jooksulindi peale ja laupäeval käisin lihastreeningus
pilatese rulliga, pühapäeval grit strenghi uue kava tutvustusel.
Lihastreeningut
pilatese rulliga (vahurull, massazirull) soovitan väga - tõeliselt tõhus, samas jõukohane treening,
kus siis sai tehtud harjutusi kasutades abivahendina rulli – tasakaal, kükid,
kõhulihas jne ja kõige lõpus enesemassaaž
rulliga, et nüüd oskan korrektselt rulli kasutada. Massaaz aitab taastuda
treeningust kiiremini.
Pühapäevane
grit oli aga nii raske – õnneks aimasin ette ja ei võtnud väga suuri raskusi,
aga olin siiski täiesti läbi omadega pärast trenni. Isegi Tarmo, kes on super
vormis vaakus hinge. Aga jällegi mulle meeldib aeg – ajalt seal käia – tuletab meelde
kui palju tööd enesega on vaja veel teha.
Seitmes
nädal hiilis ka vaikselt juba mööda
- ja minu üllatuseks oli see
nädal üle kahe kuu kõige raskem – mind tabas täielik paanika, väsimus, stress.
Ütleme nii et ma tundsin, et kõike on liiga palju ja samas ei teinud ma midagi
selle nädala jooksul, et asi paremaks ka muutuks, kaevasin endale auku ainult
sügavamaks.
Trenni
jõudsin kolmel korral – käisin ujumas, ringtreeningus ja jooksulindil jooksmas.
Esimest
korda tundsin, et ujumine polnud ainult lõõgastus, vaid hoopiski trenn. Õppisin
alles paar aastat tagasi ujuma – ujun koera ja iga paarikümne meetri tagant
teen tavaliselt pausi. Püüdsin seekord 30 minutit järjest ujuda ja pausi ajal
kas venitasin või tõmbasin lõuga hüppeplatvormi juures.
Aga
see nädal on läbi ja kahjuks ma pean edasi olema täiskasvanu oma kohustustega
ja eesmärkidega ja keegi teine minu eest midagi ära teha ei saa, nii et täna
hommikuks tegin õppimisplaani, treeningplaani, olen lootusrikas ja püüan muuta
ka oma toitumist veelgi.
Edasi,
Kentucky poisid, valu punanahkadele! Nagu ütles Joosep Toots