Monday, August 20, 2018

Tartu Ekstreemjooks







11. augustil sai osaletud  Tartu Ekstreemjooksul Eesti Rahva Muuseumi juures endisel Raadi sõjaväelennuvälja territooriumil. Tartu Ekstreemjooks toimus esimest korda, nii et rada oli kõigile uus. Enne starti püüdsime suure osa rajast läbi uudistada ja algselt tundus raja kulgemine keeruline, siis pärast rada läbides muutus tähistus arusaadavaks ja olulistes punktides oli ka rajaabilised olemas ning joogipunkt oli samuti strateegiliselt hästi paigas -  sealt oli võimalik 4 korda läbi joosta.
Esimesena startis meil Kaur, kes ikka püüab osaleda  noortejooksudel kui võimalik. Kui tavaliselt lapsed jooksevad oma 2-3 km läbi 9-12 minutiga, siis seekord tekkis väike ärevus õhku, sest võitja ilmus välja alles 17 minutit hiljem. Arvestades kui porised ja lõõtsutavad lõpetavad noored olid, sai mõelda ainult ühte -  rada peab olema raske. Kaur lõpetas viiendal kohal ja oma vanuseklassis kolmandana. Väga tubli. Mulle meeldib, et neil võistlustel ei tehta noortele allahindlust. Nad läbivad samu takistusi ja rajalõike, mis täiskasvanud - nad saavad aimu sellest, mida täiskasvanud teevad, saavad end tunda superkangelastena. Tulevased ekstreemsportlased.
Tarmo ja mina startisime pikale distantsile, mille pikkus oli umbes 9 km. Mu kell näitas 8, 3 km, aga ta oli vahepeal ronides kinni läinud, et sealt ka kaotatud meetrid. Arvan, et mul tuli isegi 10 km kokku tegelikult, sest rajal oli kaks veetakistust, millest pidi läbi ujuma, aga mina jooksin ümber veekogu, nii et sealt ekstra meetrid juurde. Rada koosnes kahest ringist (u 2 x 4, 5 km), mille mõlema alguses oli kaks veetakistust -  mõlemad kuskil 20-30 m pikkust ja sügavust 2-3 m. Nii ei kõlagi väga hull, aga ma õppisin alles paar aastat tagasi ujuma ning ei tunne väga kindlalt ennast. Olen korra ühel Xdreamil proovinud ujuda ja kui kõik rahmivad ja peksavad igalt küljelt oma jalgade ning kätega, siis pole väga võimalik rahulikult oma koera seal ujuda. Otsustasin, et rajal vaatan kas ujun või jooksen ümber -  nagu ma mäest alla jõudsin, siis oli seal keegi juba hädas, nii et mu enesealalhoiuinstinkt sai häire ja otsustas pigem rohkem tööd teha kui hätta sattuda. Kuivaks ma siiski ei jäänud, sest kolmas veetakistus oli ka -  mülgas,  milles oli mul õlgadeni külm vesi ning põhi oli paks muda ning liikumist raskendas taimestik – õnneks neil oli seal köis tõmmatud, millest sai kinni hoida. Väga karastav ja natuke hirmus.  
Looduslikeks takistusteks oli veel paar tõusu ja üks ilge mudakraav, muidugi ka konarlik heinamaarada.

Tehistakistusteks oli puidust seinad madalamad ja kõrgemad, betoonplaatide kuhi, ühest majajäetud majast sai ristirästi läbi joostud  -  uksest sisse, aknast välja, teisest uksest sisse, teisest aknast välja.


Autorehve ja torusid muidugi igas variandis -  ühe koha peal oli torust ronimine raskendatud sellega, et said tellise kaasa, mille said teises otsas alles maha jätta.

 

Minu lemmik takistused olid köie abil üles ronimine mööda betooniga kaetud muldvallvarjendit, mis oli kaldes ja teises kohas pidid köite abil paralleelselt liikuma ühest varjendi küljest teise küljeni, mis oli samuti kaldes. 
Need oli uued takistused minu jaoks ja nende sooritamine tuli  hästi välja ning pakkus naudingut.
Kokkuvõtteks oli tegemist raske maastikujooksuga, mida katsid põnevad takistused. 
Kõik oli  tehtav ja ületatav, minu nõrgaks küljeks oli minu pea -  mis ei suutnud väsinud jalgu kogu aeg jooksma sundida. Paar lõiku, kus kõndisin pikendasid kõvasti rajal oldud aega. Õnneks mul on väga toetav perekond ja nii Tarmo kui ka Kaur jooksid mõlemad minuga väikesed lõigud  kaasa, mis oli super. 




Seekord sattusin ka OCR Estonia segavõistkonda ja saime kirja 3. koha.


Ees ootab mind augustis veel  jooks ümber Ülemiste järve ja selle hooaja viimane ekstreemjooks Viljandis ja siis septembris juba maraton!!!!!! Aeg läheb nii ruttu -  kerge paanika on juba peal, aga julgustan teid kõiki nii Ülemistele kui Viljandisse tulema, veel jõuate registreerida ja pikemate distantside kõrval on mõlemal võistlusel ka lühikesed rajad, mis on kõigile jõukohased. Samuti julgustan teid endale 9.09 kaasa elama tulema -  kõik ergutushüüded, käeplaksud ja veepudelilonksud on teretulnud raja igas etapis.

https://www.instagram.com/helkudoingsport/

http://meieliigume.ee/

No comments:

Post a Comment

"Celebrate endings—for they precede new beginnings."

  Olen pikalt olnud võlgu blogipostituse -   nüüd juhtus nii, et tuleb aasta 2021 kokkuvõte. Ju siis pidi nii minema. Mulle väga meeldib k...