November - tehtud!
Seegi kord 16 trenni ja 4 ujumist. Rattaga käisin kahjuks ainult 1 korra tööl. Ilmad juba talvisemad, külmemad ja mul ratas vajab hooldust ka.
Suur osa treeningutest oli bodypump, mis on saanud üheks mu lemmikuks. Hakkan tasapisi harjutused juba selgeks saama ja kui alguses tundus trenn väga pikk ja raske, siis praegu möödub aeg palju kiiremini ja tunnen, et võin vist hakata mõne harjutuse juures raskusi juurde lisama. Kindlasti jätkan aktiivselt seal käimist.
Pulss kipub ikka kõrgeks minema, kuid nii palju on 3 kuu jooksul vorm paremaks läinud, et taastun kiiremini. Sain ka loa nüüd käima hakata spinningus, mis on väga hea rasvapõletus, siiski pean jälgima pulsikella kogu aeg. Bosutrennid tuleval kuul asendan kardiosaaliga, kus saan sõuda ja rattaga sõita ja pulss püsib ühtlane. Tasa sõuan, kaugele jõuan.
Kunagi olen käinud nii stridingu (kõnnilindil tehtav aeroobne treening) kui ka selgkõhttuhar ( nimetatud lihaseid vormiv treening) trennis, esimene mulle ei meeldinud ja teine meeldis väga. Nüüd on nad kokku sulatatud ja see trenn oli äge - ma olin nii läbi omadega, higi lihtsalt voolas mööda nägu nii et pimestas. Kahjuks pole mul õnnestunud seal rohkem käia, kuid hoian igakord kui nädalaplaani teen pöidlad pihus, et saaks veel minna. See on kihvt, et tehakse selliseid koogelmoogeleid.
Novembris rohkem midagi uut proovida ei jõudnud, kuid detsembris terendab päris palju põnevat ees.
Samuti tuleb detsember kindlasti minule katsumusterohke kõigi oma kringlite, piparkookidega - ees ootab päris mitmeid jõulupidusid/istumisi. Samuti on detsembris alati töökoormus suurem - minule võrdub see väsimus, mis omakorda võrdub magusaisu. Eelmise aasta detsember oli täielik libastumine ehk treeningkoormuse langus ja kehakaalu tõus ehk kilo kringlit naksti põses. Olen see aasta valves!!!
Hetkel olen 3 kuuga 3 kilo alla võtnud, rasvaprotsent on langenud 2, 5% ja lihasmass kasvanud 1,2%. Taljest on maha läinud 3 cm, õlavarss 1, 6 cm ja reis 2 cm. Kahju oleks seda kõike saavutatud kaotada, seda enam, et eesmärkideni veel rühkida küll.
Toitumisega pusingi kõige rohkem - mis on mulle täna hea ja vajalik? - küsin kogu aeg. Miks ma sellise valiku tegin? - on teine küsimus, sest kõik ikkagi ei ole hea ja vajalik mulle, mida söön. Aga vähemalt uurin järgi, miks ma siis sellise valiku tegin.
Novembris sai ka küpsetatud oma esimene leib ja külastatud ometi Mamo - tervisetoitu pakkuv kohvik.
Mõlemad kosutasid mu hinge ja keha. Toit, mis on valmistatud hoole ja armastusega annab alati palju head energiat ning mõjub kosutavalt. Pildil hommikupuder, milleta meie pere hakkama ei saa. Kodune leib, mis maitses eriti hästi. Mamo kikerherne - kõrvitsakarri riisi- läätseseguga ning chia-kookosepuding vaarikamoosiga.
Kaunist talve algust!!!! Loodame, et varsti tuleb palju palju lund, et saaks minna suusatama ja lumelauatama ning koju jõudes juua õhetavatel põskedel kuuma teed!
No comments:
Post a Comment