ehk teisi sõnu läksime jooksma.
esimesel kilomeetril läksid küll kopsud härma ja sõrmed külmetasid, teisel kilomeetril punnisid veel korra ajukeerud vastu, aga kolmandal hakkas veri ringi käima ja ebamugavustunne hakkas asenduma mõnusa tundega. ja nüüd ma ootan juba väga uut võimalust silkama minna.
mul olid väiksed hirmud. et on libe ja ma nikastan jalga D aga pole hullu ühti, üksikud kohad vaid on lumised ja jäised.
et mida minuga on teinud see talvine paus jooksmisest, mille küll olen püüdnud täita rühmatreeningute ja kardiosaalis sõudmisega, aga ikkagi, mis on saanud jooksmisest?
esialgu tundub, et kõik on alles. esimesel päeval jooksime 4 km ja täna 6 km. nüüd hakkan vaikselt kilomeetreid lisama. loodan, et septembriks saan neid kilomeetreid 21. eks näis! püüan aga unistada pikalt ja järjekindlalt.
toitumisega läheb sikk- sakk, sikk - sakk, aga üha enam ikka ühtlasemalt. mõnedele nõrkumistele olen alla andnud - eriti kui koogid on mängus ja ka kellaaegu pean jälgima. kui ikka õigel ajal ei söö - võib juhtuda, et hakkan ahnitsema. õnneks varsti tuleb turgudele palju värskeid marju ja puuvilju - ootan seda niiiiiiii väääägga!!!hetkel on toreda avastusena näppu jäänud kivideta datlid. proovisin ka mandlipiima, kuid kuna ma väga suur piimasõber pole, siis vast rohkem mu külmkappi seda ei rända.
mulle meeldib, et on valikuvõimalusi. mina saan valida, mida söön. mind huvitab, kes selle toidu tegi, mis seal sees on ja mulle meeldib oma toitu ka oma käega teha. mul on alati kindel põhjus, miks ma midagi söön. vahel on see seotud halva, vahel heaga.
et ainult jooksmisest ja porgandi söömisest jääb väheks, siis oleme praegu käinud kuulamas loenguid harrastusjooksjatele.
ühes loengus rääkis -kuidas leida ja valida endale sobiv jooksuvarustus? tarmo tormi ehk meile juba tuttav jooksuvarustuse spetsialist jooksueksperdist.
peamiselt jäi kõlama mõte, et kui hakkad valima endale jooksuvarustust - peaksid sa teadma, millised on sinu eesmärgid, kuidas sinu jalg on arenenud, palju kaalud, kas omad õiget keha asendit jne oluline on, et sul oleks joosta turvaline, jalanõu toetaks õiget jooksutehnikat, tunnetaksid maapinda....oluline on ka, et hooldaksid nii oma jalanõud kui ka ennast - kuivata õhulises kohas spordiriideid ja taastu ka ise.
teises loengus kõneles pikalt kristjan port jooksja molekulitest, biokeemilistest põhimõtetest.
lühidalt öeldes on keha päris kompleksne süsteem, ei ole nii lihtne.
toiduainete söömine ei tähenda veel, et su keha omastas need vajalikud ained.
keha treenimine on pikaajaline töö - kasvõi selleks, et parandada hapnikutarbimise võimet peab parandama südant, kopse, verd, rakke. ma saan nüüd väga hästi aru, miks mul eelmine aasta hingamisprobleemid olid, sest minu kopsud polnud harjunud nii suurt tööd tegema, nad vajasid pikka aega, et lasta kõik need õhuvood endast läbi.
jooksmine on palju omasem inimesel kui kõndimine, me oleme juba ürgajast loodud jooksma. kui sa lähed jahile, siis sa ei võta oda kaasa selle jaoks, et sellega rünnata, vaid selle jaoks et end kaitsta. antiloobi sa jooksed surnuks.
toituma pead ikka sõltuvalt kliimast. toit peab olema nauditav, piisav ja talutav su kehale. söö mitmekülgselt, mitte üheülbaselt, pärast treeninguid söö soolast toitu. tarbi vedelikku mitmes osas, joo vett - hea oleks mitte tarbida pärast füüsilist kohvi või alkoholi, see viib vee kehast välja ja sul võtab taastumine kauem aega.
jooksmine paneb tööle sinu erinevat lihased, mis on sinu täiendav süda, parandab vereringet ja tekitab mõnusa tunde.
lugemissoovitus Born to Run Christopher Mcdougall (pidi suvel ka eestikeelsena ilmuma) ja jooksu anatoomia.
No comments:
Post a Comment