jooksmine on pidu

jälle üks tegus nädal selja taga ehk möödus aktiivne puhkus..
lõppesid kahjuks meie toredad loengud - viimane neist rääkis spordipsühholoogiast - ootused, valmistus, läbipõlemine ja motivatsioon.
teemaks tuli, et isegi väga toimiva inimese soorituses on alati lahutamatu psühholoogiline komponent. psüühika mõju spordile - kuidas ja miks käitutakse spordis just nii nagu käitutakse, spordi mõju psüühikale - kas spordi tegemise tõttu tuleb vaimset heaolu ja tervist juurde või jääb vähemaks...tavaliselt tehakse sporti et kas vältida või tekitada emotsioone.
mind puudutas eriti lause - mõtlemine on ka käitumine. minu mõtted on tihti negatiivsed ja tekitavad olukorra, kus muutun väga ärevaks ja seetõttu lähebki miskit untsu ehk tõesti  minu mõtted on minu käitumine. aga lootust on - oma mõtteid on võimalik ise valida D . pean püüdma lihtsalt alati kui tuleb negatiivne mõte sinna kõrvale kohe ka positiivse mõtte lisama. mida rohkem ma üldse viimasel aastal endaga tegelenud olen, seda rohkem mulle tundub, et mu mõtted ja sellega seoses käitumine ja tegemised võtavad ka aina paremaid suundi.
loengus räägiti ka sisekõne juhtimisest ja kujutlustehnikast - pane oma sisekõne tähele, vali mõtteid, mis toetaks sinu soovitud enesetunnet. kujutlustehnikat võid kasutada mõtete ära ajamiseks, kui oled väsinud, on palav jne. kui sisekõnet pean ma hoolega jälgima, siis kujutlustehnikat olen ma tihti kasutanud ja see töötab ehk aitab. minu jaoks väga rasketel ja pikkadel jooksudel aitab see mul katkestamata edasi joosta lõpuni ja püsida valitud tempos.
läbipõlemist spordis minu puhul vist karta pole, pigem alatreening -  kuid juhul kui keegi peab nentima läbipõlemist, siis tuleb küsida endalt kust sai alguse ebapiisav taastumine, puhka, võib olla tuleks muuta hinnanguid, nõudmisi enda suhtes. puhkusi on ka muidugi isesuguseid - passiivne, kus sa ei tee midagi, aktiivne, kus teed erinevaid tegevusi ja proaktiivne, mis sisaldab venitust, massaazi jne.
motivatsiooni puhul on kõige olulisem teada, et teda ei ole mõtet kodus istudes oodata - sea eesmärgid - lühemad ja pikaajalisemad ja mine!!!
motivatsioone on ka erinevaid - pealesurutud ehk väline, kus sa teed midagi tunnete vältimiseks, vormis püsimiseks jne. omaksvõetud ehk ka väline, kus tegevusega on seotud mõni teine oluline tegevus või väärtus. kõige lõpuks integreeritud ehk sisemine, kus on mängib rolli põhjus, et tegevus on seotud sinu identiteediga.
ja selle üle tasub mõelda, mis on sinu identiteet sportlasena.
motivatsiooniga on seotud ka kolm psühholoogilist vajadust - autonoomsus - sa soovid näiteks joosta, et kontrollida iseennast, ümbritsevat, kompetentsus - sa soovid tunda end pädevana ja viimaks seotus ehk vajadus olla millegagi seotud.
lõpetuseks teemale - ära mõtle kogu aeg minevikule ja tulevikule . kui sa teed sporti - ole hetkes ja naudi seda!!
see nädal ootab mind ees ka viimane jooksupartneri treening - millest on kahju. minust on saanud väga suur nende fänn!! eelmine nädal oli teemaks võistluseelne soojendus - mis koosnes sörgist, jooksuharjutustest, paarist kiirenduslõigust, sörgist ja venitusest. kõik oli väga lihtne ja kerge. mul tekivad alati selliseid trenne tehes süümepiinad - tahaks ikka kogu aeg nina verest välja joosta, et muidu oleks justkui laiselnud või aja ära raisanud. aga eks tegelikkuses tuleb ju kõiksugu erinevaid asju teha ja treeningu teema läks täppi ka, sest järgmine päev saigi sõidetud rakverre ööjooksule.
mulle rakvere meeldis juba enne ja nüüd meeldib veel rohkem. väga palju meeldis mulle ka ööjooks - loodan, et saan ka järgmine aasta stardis olla. jooks oli minu jaoks tõeliselt isesugune - alustades sellega, et start oli 21.30  - ma olen harjunud jooksma varahommikul või hiljemalt pärastlõunal - ja koju jõudsime 03.00 öösel - ma ikka aegade algusest peale magan sellel ajal D. vahepeale mahtus väike ärevushoog seoses sellega, et tegemist oli uue tundmata rahvarohke üritusega ja veidi raske  tunne oli kõhus, kuna proovisime süsivesikute laadimist võistluseelsel toitumisel - ei sobinud mulle, peab ümber mõtlema kindlalt mõned otsused. registreerisime end tallinna sügisjooksule - nüüd siis kindel!!!!! - tarmo maratonile ja mina 21 km D . võitsime adidase telgis häid auhindu õnneloosis ja jõime oivalist teed art cafes.
mina siis lõpuks startisin 10 km ringile. esimesel kilomeetril ei saanud üldse liikuda massis ja mõtted olid rusuvad, kuid pärast teist kilomeetrilt võtsin end kokku, leidsin endale jänese -ehk võõras jooksja, kelle tempos mulle sobis pingutada, nautisin iga  kilomeetri järel ergutusmeeskondi ja lõpuks 8 km-l  tundsin endas lisaenergiat - möödusin oma jänesest ja lõpetasin kiirelt spurtides. aega ma täpselt ei teadnud, sest olin pannud endomondo kõvasti varem käima, niisiis keskendusin tarmo 21 km pealt tulekule ja nautisin hilisõhtu hämarust, melu ja head enesetunnet ja teadmist, et see jooksmine on ikka üks suur pidu!! hiljem kui aegu nägime - sain aru, et kui mina rajal mõtlesin - kurat ma ei jaksa joosta, olen liiga vähe trenni teinud, siis tegelikult ma tundsin rasket tunnet, kuna ma pingutasin natuke rohkem kui siiani olin ehk parandasin oma 10 km aega üle 2 minuti. pärast finishit kees aga rakveres elu edasi - kohvik oli avatud - saime isegi värskelt pressitud  apelsinimahla, aqva spas oli ööujumine kella 2ni - mis oli tõeliselt mõnus ning turgutav pärast pingutust. igatahes julgen soovitada küll kõigil osaleda järgmine aasta.
eile aga seadsime suuna iisakule, kus toimus xdreami teine etapp. seekord võiks öelda isegi kahju - mina siiski osa ei võtnud, vaid tegime kauriga 5 tunnise rännaku iisaku laadale, muusemisse, mänguväljakutele ja lõpuks ronisime ka iisaku vaatetorni, mis on 28 m kõrge ja peaks omama 124 astet - ise ei lugenud üle, sest keskendusin kauri käe hoidmisele ning kus oli väga tuuline, aga põnev!
täna olen tühjaks pigistatud sidrun, kes on võtnud vähemalt kilo kogu selle võistluseelse pasta ja sefiiri pugimisega juurde, aga õnnelik!