Tunnen kogu aeg, et peaksin rohkem pingutama ja kui ma ei tee seda, olen nii pahane enda peale ja söön oma meelolu hommikuks, lõunaks ja õhtuks.
Eks midagi muud üle ei jää kui edasi kulgeda ja oma pusasid muudkui lahti arutada - täna ostsin uue kuukaardi ja tegin just järgmise nädala plaani valmis. Mul oleks vaja Osminit - keegi, kes lükkaks mu üle ääre trennides(http://www.thewhatitdo.com/2012/01/13/exclusive-the-world-is-your-gym-with-operation-osmin/). Tarmoga pole ammu koos trenni teha saanud. Tunnen puudust jooksmisest, hetkel puuduvad jalanõud. Nüüd ootan lund, tahaks see aasta uuesti proovida suusatamist.
Üks mu lemmik lauseid praegu on ühelt sõbralt laenatud - a healthy attitude is contagiuos but dont wait to catch it from others. be a carrier! Mu treeningplaan aga karjub praegu - mugavustsoonist välja!!! - ehk tuttavate ja mulle väga sobivate pilatese ja stepfatburni kõrval olen see kuu külastanud ka aqua gymsticki, vesispinningut, kõhtselgtuhar harjutuste trenni ja õppinud ujumist.
Aqua gymstick ei meeldinud mulle väga - teed vees harjutusi erinevatele lihasgruppidele gymstickiga - minu jaoks oli liiga kerge ja nöörid hõõrusid jalataldu veidi.
Vesispinning juba meeldis rohkem - käisin lausa kaks korda - oli veidi väljakutsuvam ja treener tegeles meiega kogu aeg - jälgis nagu kull, et meil ikka õiged asendid oleks ja pingutaksime. Selleks treeninguks vajad spetsiaalseid veejalanõusi, mis maksavad umbes 20 eurot. Mina käisin trennis oma plätudega - ajasid kuidagi asja ära, aga kõige mugavam polnud. Paljajalu ei ole võimalik, sest plastikust pedaal rattal on terav ja kõva ja sul oleks äärmiselt ebamugav ja võid isegi jalale viga teha. Põhjus miks ma pole kindel kas sinna trenni väga tihti satun on see, et mulle ei meeldinud ratta vette paigutamine ja välja võtmine - see ratas on ikka igavene kolakas ja hüüab õnnetust ette. Lisaks tunnen, et isegi kõige intensiivsem treenimine veekeskkonnas ei anna mulle piisavat koormust - minu jaoks on need treeningud pigem meelelahutus, lõdvestus ja vahepala muust rassimisest.
Kõhtselgtuhar trenni nimi vist ütleb kõik - just nendele piirkondadele tehakse harjutusi. Meeldis väga ja kindlasti lähen veel. Sarnaseid harjutusi on ka stepfatburnis. Ainuke mure minu jaoks on, et treening on poole lühem kui teised trennid. Sellel päeval peab midagi lisaks otsima.
Minu jaoks kõige suurem õnnestumine sel hilissügisel on aga ujuma õppimine (tänu Tarmole)- aastaid tagasi ma heal juhul pistsin vaid varba vette, nüüd julgen kuni 1,6 m basseini osas ikka tükk aega sulistada ja põhja vajumise asemel liigun ilusti edasi - aga see oskus vajab veel lihvimist - vähemalt seostan nüüd vett mitte kartusega, vaid naudinguga.
Eelmine nädal sai ka külastatud taimetoidumessi - väga vahva üritus - kuigi mina olen kõige söödik, siis olen alati avatud uutele huvitavatele retseptidele, toitainetele, ideedele ja usun, et rohkem taimset toitu söögilaual ei tee kunagi paha. Mulle meeldib, et inimesed on väga leidlikud ja oskavad lihtsatest asjadest võluda välja tõelisi toiduelamusi. Meie Kauriga ostsime Miku vegani kohviku letist porgandi - kõrvitsakooki ja laimi- ingverijooki. Nad avavad varsti ka päris käega katsutava kohviku - ootan väga. Koju saabus ka ülemaitsev peedi- küüslaugu- rosmariinipesto ja kookospalmisuhkur, mis ei kurna organismi nii palju kui tavaline suhkur, sest ta toodab aeglaselt vallanduvat energiat, lisaks sisaldab palju mineraalaineid. Messi miinuseks oli aga ruumi vähesus ja rahvast oli nii palju. Väsisin trügimisest üsna ruttu ja nii mõni huvitav lett jäi uudistamata.
Järgmisesl nädalal ootab mind jällegi ees üks uus trenn ja vaagin siin veel ühtteist proovida. Ega muud üle jäägi kui kott pakkida ja trenni minna, hoida oma meeleolu mõnusa, vähem muretseda ja puhata. Ja varsti panna kindlalt paika suvehooaja võistlused.
No comments:
Post a Comment