teekond vastupidavuseni: Jooksutreeningute algus

„Ikka edasi, ikka edasi, mitte sammukestki tagasi.”

Tigu „Tammetõru seiklused“

Kui päris aus olla, siis vahepeal on olnud päris raskeid päevi, kus olen teinud otsuseid, mis ei ole mu kehale ega eesmärkidele head – panen äratuse kinni ja magan edasi, jätan trennis mõned kordused vahele või söön magusat või lihtsalt rohkem kui mu keha tegelikult vajab. Vabandusteks on väsimus, stress või see, et lasen end teiste valikutest mõjutada. Tulemuseks on see, et tihti nullin oma raske töö ära ja olen kaalus juurde võtnud. Kuid samas ma ei ole kordagi alla andnud lõplikult ega mõelnud, et ma ei saa hakkama. Söed hõõguvad kogu aeg tuha all, sest ma tean, et ikka juhtub, et ma ei ole perfektne kogu aeg, aga ma olen võitleja.

Ja rohkem kui nädal tagasi tuli hea võimalus uuesti atra seada, millest ma teinekord põhjalikumalt kirjutan, aga selle tulemusena tuli eelmine nädal mul 7 väga ilusat ja head trenni, mis andis lootust, et madalseisust on võimalik välja tulla ja kui eelmine hooaeg mu soov maratoni joosta ei täitunud, siis võib olla ma see hooaeg võin selle ikkagi uuesti eesmärgiks seada ja hakata vähemalt selle nimel tööd tegema.

Ja tööd sai esimene nädal tehtud -

Sai joostud paar rahulikku jooksu, kus jälgisin pulssi. Mul kipub pulss väga kõrge olema ja on tegelikult alati nii olnud, aga samas on ikkagi hea kui treeningud oleksid erinevate pulsitasemetega ja pulss ei oleks iga trenni/jooksuga nö laes.

Lisaks tegin rütmijookse, kus jooksed lõike keriva kiirusega ehk alustad rahuliku sammuga ning lõpetad kiire sammuga.

Väga raske oli minu jaoks fartleki treening – 30 sekundit joosta maksimum kiirusega ja siis lasin pulsil langeda ja siis uuesti maksimum kiirus. Pärast kolmandat korda tundsin juba, et kiirus vähenes, aga õnneks mitte oluliselt. Võttis väga läbi igatahes.

Väljakutse oli jooksutreeningute ajal väga külmad ilmad - kõige külmem oli rütmijooksude päeval, kui kraadiklaas näitas -15C, aga real feel oli -26C ning tuiskas kõvasti.

Pea pidin väga all hoidma, sest tuisk oli nii valus vastu nägu ja kui vähegi vähem liigutasin, siis tundsin kuidas hakkasin jäätuma. Aga õnneks mul on väga toetav perekond ning nii mu mees kui ka laps tulid minuga kaasa. Koos pidasime vastu ja saime vajalikud jooksud tehtud. Jooksmas käies on väga raske vahel valida see õige riietus, et ei oleks külm ega palav ning oleks mugav. Peab proovima erinevaid variante. Praegu loobusin oma lemmik variandist liibukad sääristega, sest reied ja tagumik ikka tegelikult külmetasid ning otsisin kapist välja ühed koledad aga väga hea tuuletakistusega dressipüksid.

Peapaela mida armastan vahetasin mütsi vastu ja kõige külmematel päevadel sai jooksukinnaste asemel kätte pandud lausa lumelauakindad.

Jooksutreeningute kõrvalt jõudsin ka Reval Sporti. Grit strenght, selgkõhttuhar ja bodycombati trenn olid seekord valikus- nendest bodycombat oli minu jaoks täiesti uus trenn. Alguses olin veidi kohmetu, sest liikumine oli kogu trenni ajal kiire ja intensiivne. Tundus, et teised osalejad olid stabiilsed käijad, sest paljudel oli kava peas ning liigutused väga teravad ja täpsed. Bodycombat on siis võitluskunstidest inspireeritud treening erinevate enesekaitse- ja poksiliigutustega. Tegemist on hea üldfüüsilise treeninguga, mis arendab vastupidavust ja koordinatsiooni. Poole trenni pealt olin juba unustanud, et mu jalg ei tõusnud nii kõrgele kui teistel ja olin juba täiesti haaratud kogu sellest energiast ning hoogsusest. Unustasin kõik teised enda ümber ja kõik muud mõtted ja rahmisin 100% kaasa. Väga mõnus – olin täiesti läbi ja higine põrsas pärast, aga õnnelik. Kindlasti lähen sinna trenni veel.

Selline tegus nädal. Oli paras väljakutse, aga tehtud.