5. nädalat maratonitreeninguid

4. nädal möödus jooksurindel rahulikult - 3 trenni - oli taastumine. Mis oli väga vajalik, sest tundsingi, et olen väga väsinud nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Rahuliku jooksuga koos sai kirja ka jooks tempolõiguga ja rütmijooksudega. Pühapäevane jalutuskäik saunaga jäi seekord ära, kellakeeramine tegi oma töö ning see asendus kosutava une ja ajaveetmises positiivsete inimestega, mis oli eriti mõnus. Vahel tekib momente, kus ise ka ei usu kui palju negatiivset ümberringi on ja oled kuskil mullis sellega, seega on hea tunne teada, et keskkondi on ka teistsuguseid ja mul on võimalus neist osa saada. Samuti ükskõik kui palju äraütlemisi, koormust ja väljakutseid elu ei tooks, tuleb end korraks tühjaks nutta, magada, vaadata midagi head Netflixist, minna jooksma ja asuda uuesti edasi liikuma oma eesmärkide poole. 5. nädal seda ka oli -  liikumine edasi -  5 trenni -  sääred küll annavad tunda, aga samas on väga mõnus teadmine sellest, et olen juba 5. nädalat oma treeningplaanist kinni pidanud ja olen selle kõrvalt jõudnud täpselt sama palju oma muid tegemisi ja kohustusi teha kui siis kui ei käiks jooksmas. Ärkan natuke hommikul varem või lähen natuke hiljem magama või asendan mõne ebavajaliku tegevuse trenniga.Esmaspäeval tegin oma jooksu Järve terviserajal pärast tööd Tarmoga. Olime juba jooksu peaaegu purki saanud, vast oli veel joosta jäänud 300-400 m, kui korraga käis klõks ja kogu terviseraja tuled kustusid. Kell oli saanud 23.02. Alguses ehmatasin, haarasin isegi Tarmo käest ja mõtlesin, et pagan, nüüd ma ei näe, kus need jäised kohad on. Aga kohe kui silm harjus saime aru kui erilisse hetke hoopiski sattusime. Lumi kumas ümberringi, oli vaikus ja korraga oli isegi taevas tähti näha. Väga romantiline! Pugesin voodisse mitte rammestusega pikast tööpäevast, vaid põsed kargusest õhetamas ja naeratus näol.Teisipäeval oli jälle Jooksupartneri ühistreening Lasnamäe kergejõustikuhallis. Seekord hämmastas mind mitte enam kõik need ringi siblivad inimesed, vaid see kui palav hallis oli. Suur suur suur hall, palju laiust ja kõrgust aga tundsin, et õhku üldse ei olnud. Kuid samas see võis tuleneda ka sellest, et 90% mu treeningutest on viimasel ajal olnud väga jahedates, isegi jäistes oludes. Oleme kõik jooksud teinud värskes õhus õues ükskõik, mis ilm parasjagu olnud on. Aga trenn ise oli muhe. Hoopis midagi muud kui muidu mu trennid – sellelgi korral olid jooksuharjutused, plangud, kiiremad ja aeglasemad jooksuringid. Uus oli seekord harjutus, kus selg vastu posti istud õhus 1 min ja siis sprindid. Esiteks ma ei suutnud seda minutit üldse istutagi ilma, et ma ei oleks nihelenud, libistanud end kuidagi natuke siia -sinna ja lugenud sekundeid, sest mu jalad põlesid ja sprintida sealt asendist -  ma pigem komberdasin ja ukerdasin, mis lõpuks muutus sörgiks. Aga ilmselgelt seda järelikult ongi vaja teha kui niiviisi pitsitas see harjutus. Sain ka treeneriga veidi oma treeningplaani arutada ja koju jõudes oli ikka väga hea tunne.Kolmapäeval võtsime ette hommikul väikse matka Tabasalu loodusrajal või pigem all rannas, sest loodusrada oli nii jäine, et rohkem uisutasime seal, aga all rannas oli lumine ning imekaunis. Mitte küll kevadine, väga väga talvine veel, aga sellegi poolest andis päeva väga palju head energiat. 
Reedel ootas mind väga peljatud pikad lõigud -  4x 1000 m suht max pulsiga. Iga lõigu vahel oli väike taastumine. Tegelikult polnudki nii hull -  iga ringiga tundus nagu muutuks lõik lühemaks, kuigi päriselt seda ju ei juhtunud ja enne kui arugi sain oli juba treening tehtud.
Täna 5 km madala pulsiga taastav jooks ja kuna on märtsi kuu viimane päev siis võin uhkusega ja lausa suurte tähtedega kirjutada, et MÄRTSI KUUS LÄBISIN  KOKKU 118 KM.
Tundub ebareaalne, aga kõik on võimalik kui sead sihid, saad head juhendamist ja  sul on maailma parim trennikaaslane Tarmo.Kirjutasin just eile ka Instagrammi - et sa ei pruugi olla kõige andekam jooksja, aga väga paljud unistused on võimalik täita raske töö ja meelekindlusega. Las teised naeravad ja heidavad pilke, sest oled aeglane, suurem või sama kaugel oma eesmärgist kui Maa Kuust on, sina lihtsalt ole fokuseeritud, keskendu iseenda asjadele ja tunne rõõmu teekonnast. Saame hakkama!!!Olen püüdnud ka rohkem toitumise peale mõelda, nii et pusimist on. Mu lemmik kodune vahepala/maius -

dattel, kõrvitsaseemned ja Bitter 70% ära purustada, surun lusikaga karbipõhja ja külmkappi tunniks.
 Rohkem juurikaid, teen ise kotlette kalkuniliha, kodujuust, sibul, porgand, spinat, kaer ja muna.
 
 Rohkem salateid -  mu lemmik  -  muna, kodusjuust, kurk, tomat, spinat, tuunikala ja avokaado.
Kanasuppi olen ka tihti teinud ja kohupiim on kogu aeg olemas.


5 kuud maratonini!

Helkudoingsport/Instagramm